Kevade viimane kokakool
Populaarsust kogunud PƵllumajandusmuuseumi kokakoolide selle kevade viimane kokkusaamine on 9. aprillil, kui ahju lƤhevad kohupiimakĆ¼psetised. Usinad Ƶpilased on kƤtt harjutanud kƵrvitsatoitudega, pasteetide ja tarretistega, pidulike roogadega, keedutaina valmistamisega. Keedutaina kokakooli osalejad Ć¼tlesid: ei teadnudki, et saab soolaste tƤidistega tƤita; ei julgenud kodus proovidagi sellise taigna tegemist; vƤga huvitav, kuid Ć¼sna
MƤrtsikĆ¼Ć¼ditamise aastapƤev
TƤnasel kurval mƤrtsikĆ¼Ć¼ditamise aastapƤeval tƵdeme ahastusega, et isegi tƤnapƤeval saavad toimuda samasugused inimsusevastased kuriteod, samas meenutame mƤlestustega ammuseid traagilisi aegu. MƤlestuskirje 1949. aasta mƤrtsikĆ¼Ć¼ditamisest: “TƤna 39. aastad tagasi kui kisti vƤgi valdselt oma kodudest vƤlja 60 tuhat Eestlast Siberisse ja nende kodud jƤid tĆ¼hjaks ja laostusid, kuss olli ja kus
2022 – rahvusvaheline vesiviljeluse ja rannakalanduse aasta
ĆRO Toidu- ja PƵllumajandusorganisatsioon (on kuulutanud 2022. aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Ćks vƤljavƵte kalandusega seonduvast. MƤlestus on saadetud Suislepa kĆ¼last Viljandimaalt: āPƵhiline toit oli kala. Minu ema oskas kalast toite valmistada vƤga mitmekesiselt: Latikaid pĆ¼Ć¼ti kevadel nende kudemise aegu. Siis olid latikad hƤsti rammusad ja marja tƤis. Korraga
PƵllumajandusmuuseum paneb masinad rƤƤkima ja loosib vƤlja auhindu
PĆ¼hapƤeval, 30. jaanuaril algusega kell 11 kutsub Eesti PƵllumajandusmuuseum kƵiki tehnika- ja nostalgiahuvilisi meeleolukale uuendatud tehnikavƤljaku avamisĆ¼ritusele. āAastaid mƶƶdujate pilke pĆ¼Ć¼dnud suurte pƵllutƶƶmasinate vƤljak on saanud olulise tƤienduse ā hƤƤle ja loo,ā rƤƤkis SA Eesti Maaelumuuseumid nƤituste ja hariduse osakonna juhataja Ilze Salnaja-VƤrv. NĆ¼Ć¼dseks on kogu vƤljak ƤƤristatud bƤnneritega, millel
PƵllumajandusmuuseumi kokakool on tƤnulik ja jƤtkab
Selle aasta esimene kokakool on edukalt lƤbitud, Ƶpilased oli vƤga tublid ning koos valmistati maitsvaid kƵrvitsatoite. kƵrvitsapannkook kƵrvitsa-paprika salat vƵis praetud koorene kƵrvits kƵrvitsa-rosina vormisai Suur tƤnu osalejatele armsate ja julgustavate sƵnade eest: poleks arvanud, et kƵrvitsat saab nii laialdaselt kasutada; Ć¼llatas, et saab ka mahla teha; sai on imelihtne
Energiakriisi valguses
TƤnase energiakriisi valguses on hea meenutada, millised valgusallikad pea sajand tagasi Saaremaal ja mujal Eestis kasutusel olid. EPM TR 1373: 207 A 1099: 207 Endel Pruul. Natukene Saaremaa elustĀ – 1930-1945 dateeringu vahemik āHƤda oli selles, et valgus oli vilets sest elektrit sel ajal maal ei olnud ja betrooliumi ei
Jakobsoni Talumuuseumis Kurgjal alustab “PĆ¼hapƤeva toiduklubi”
Meile kƵigile meeldib sĆ¼Ć¼a, eriti kui toit on maitsev, tervislik, nƤeb hea vƤlja ja on tehtud kohalikust toorainest. Mis veel parem – kui ise oskad sellist toitu teha! C.R. Jakobsoni Talumuuseumis alustab veebruarist “PĆ¼hapƤeva toiduklubi”, kus Ć¼heskoos valmistatakse kodumaisest toorainest maitsvaid roogasid, jagatakse nippe ja nƵuandeid, vƤrskendatakse vanu ning katsetatakse
PƵllumajandusmuuseumi kokakoolid jƤtkuvad hooga
Hea, kodune ja maitsev toit on hinnas igal ajal. PƵllumajandusmuuseumi kokakoolid, kus perenaine Tiina Ƶpetab valmistama kringleid, pasteeti, tarretisi ja muid eestlaste laual au sees olnud toite, jƤtkuvad hoogsalt ka alanud 2022. aastal. 15. jaanuar ā kƵrvitsatoidud TƵstame lauale imelise ja kuldse kƵrvitsa, millest valmistame soolaseid ja magusaid toite ning
PƵllumajandusmuuseum loosib vƤlja auhindu ja paneb masinad rƤƤkima
Kas tahad teada, milline nƤeb vƤlja Claas Jaguari silokombain vƵi Pottinger Novacati liblikniiduk? Millised on uhkeimad viljalaevad, mis sƵuavad ka Eesti pƵldudel? Eesti PƵllumajandusmuuseumi kahes nƤitusesaalis saab kuni kevadeni uudistada 438 pƵllutƶƶmasinate mudelit Janek Kalinini kogust, enamik neist haruldased, kollektsionƤƤridele mƵeldud eksemplarid. Kes suvel juba korra kaemas kƤis, sel tasub