Jakobsoni Talumuuseumis toimus traditsiooniline Talupäev
Laupäeval, 12. augustil, astusime juskui ajamasinasse kui Kurgjal toimus juba 28. suurejooneline Talupäev. Talupäevale lisasid särtsu lambad ja hobused. Kas oled kunagi mõelnud, mida tegid meie esivanemad enne nutitelefone ja maailmalõputrende? No näed, nemad veetsid päevi sõnnikut vedades ja põldu kündes, katust parandades ja leivavilja lõigates. Tööd said tehtud, aga
Põllumajandusmuuseumis kogunesid väärikad mehed
Põllumajandusmuuseumil oli au võõrustada väärikaid ja tegusaid mehi 10. augustil, kui toimus MTÜ Meeste Garaaž poolt korraldatud üle-riigiline meeste seeniorklubide kokkutulek. Kohal oli ligi 200 särtsakat ja võistlushimulist soliidset meest. Tervitussõnad lausus Kambja valla abivallavanem Toomas Järveoja, meestele tutvustati päevakava ja siis suunduti juba gruppidesse jagunedes muuseumituurile, mis viis mehed
Nostalgiline vimplinäitus Põllumajandusmuuseumis
Kas sinul on kodus mõni aastatetagune või ka tänapäevane vimpel? Põllumajandusmuuseumi koguhoidjad tõid vimplid sahtlist välja ja avasid näituse, kus jagub põnevat avastamist vimplite maailmast. Oh, kui põnevaid leide on näitusel välja pandud! Toome meie koguhoidjate valikul sinu ette mõned vimplid, mida saad näitusel teiste vimplite seas uudistada. Pärnu Bolševik:
Kuidas töötab nahkhiirte kajalokatsioon
Nahkhiired on hämmastavalt võimekad lendajad, kes suudavad liikuda pimedas keskkonnas tänu oma kajalokatsiooni süsteemile. See süsteem on nahkhiirte jaoks hädavajalik, see aitab neil leida saaki ning vältida takistusi, et mitte kokku põrgata või millelegi vastu lennata. Kuidas see kõik toimib? Nahkhiirte kajalokatsiooni süsteem sarnaneb sonarile, mis kasutab helilaineid, et leida
Nahkhiire kaka ehk guaano – üks väärtuslikumaid väetisi
Nahkhiirte kaka ehk üldnimetusega guaano on üks huvitavamaid looduslikke väetisi, mida saab kasutada põllumajandus- ja aiaaladel ja mille nimel on isegi sõdu peetud. See on toitaineterikas, biolagunev ja keskkonnasõbralik alternatiiv keemilistele väetistele. Guaanot on kogutud juba sajandeid. Peruus asub maailma suurim guaanokogu. Seal on guaanot kaevandatud juba enam kui 150
Kui nahkhiired räägiksid…
Mis oleks kui nahkhiired oskaksid rääkida! Mida kõike võiks nende käest küsida. Kujuta ette, kui sinu teele satub mõni jutukas nahkhiir, küll siis vestleks. Panime kirja mõned mõtted, mida meie nahkhiirega arutaksime: Kuidas sa nii hästi lennata suudad? Mis tunne on lennata? Kuidas sa oma söögikoha üles leiad? Kas oled
Just sina, hoolas puhtusehoidja, oled meil puudu!
C.R. Jakobsoni Talumuuseumis on puudu üks hoolas ja puhtust armastav KORISTAJA Sinu tööülesanded: • töö- ja avalike ruumide koristamine • vajadusel ahjude kütmine • akende pesemine • heakorratööde teostamine territooriumil, talvel liivatamine • osalemine suurüritustel Sobival kandidaadil on korraarmastus ning positiivne ellusuhtumine Meie pakume sulle: töökohta looduskaunis ja ajaloolises kohas
Põnevaid leide täis vimplinäitus Põllumajandusmuuseumis
Kas sinul on kodus mõni aastatetagune või ka tänapäevane vimpel? Põllumajandusmuuseumi koguhoidjad tõid vimplid sahtlist välja ja avasid näituse, kus jagub põnevat avastamist vimplite maailmast. Oh, kui põnevaid leide on näitusel välja pandud! Aprillis 2015. aastal ilmus Maalehe nõuandelisas Targu Talita üleskutse „Otsime teavet kolhooside ja sovhooside märkide kohta“, kus
Põllumajandusmuuseum sai 55. aastaseks!
Armsad põllumajandusmuuseumi sõbrad! Eesti Põllumajandusmuuseumi 55. sünnipäeva pidustused on selleks korraks peetud ning jagame oma muljeid igati vahvast peost! Kui sa ei olnud seal, siis hoia end kinni, sest me läheme üheskoos tagasi päeva, mil rukkiküünis lendles õnnelikke sünnipäevasädemeid! Niisiis, see kõik juhtus 2. juulil, kui põllumajandusmuuseum sai ametlikult päeva vanemaks.
Niitmispäev 27. juunil Eesti Maaülikooli juures
Eesti Maaülikool kutsub kõiki vahvale niitmispäevale, kus saab käed külge panna ja proovida niitmivõtteid ning on palju muid põnevaid tegevusi nii suurtele kui väikestele. Niitmispäeval soovime tutvustada nii erinevaid EMÜ linnakus kasvavaid taimi kui ka vikatiga niitmist. Taimi tutvustab lähemalt Marika Kose (Eesti Maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli juht) ning