Hobune on paljudele tuttav loom. Me tunneme ta ära laka, saba, kapjade ja hirnumise järgi. Aga kui hakata lähemalt uurima, selgub kiiresti, et hobuse juures on palju sellist, mida me igapäevaselt tähele ei pane. Miks on hobuse sabakarvad nii tugevad? Kuidas ta saab püsti uinuda? Mida näitab saba asend? Ja

Laupäeval, 16. mail tähistavad Eesti Maaelumuuseumide kolm tegevuskohta (MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseum, Tori Hobusekasvandus, C.R. Jakobsoni Talumuuseum) muuseumiööd programmiga, mis toob esile maaelu helid: taluloomade hääled, vanatehnika müra, linnulaulu, hobusekasvanduse elu ja õhtuse looduse vaikse kontserdi. Tänavune muuseumiöö kannab pealkirja „Öös on hääli“. Eesti Maaelumuuseumides saab seda kogeda kolmel eri

Mees, kes kujundas tori hobuse saatust - Mihkel Ilmjärv (1891-1951) Mihkel Ilmjärv ei plaaninud nooruses saada hobusemeheks. Külakooliõpetaja poeg Võisiku vallast omandas 1913. aastal Riia vaimulikus seminaris köster-kooliõpetaja kutse. Tundus, et elu viib teda kiriku ja klassiruumi suunas. Kuid midagi tõmbas teda edasi. Paar aastat hiljem istus ta juba Tartu

SA Eesti Maaelumuuseumid (MUHK/Eesti Põllumajandusmuuseum, C.R. Jakobsoni Talumuuseum, Tori hobusekasvandus) ühinevad Eesti Kunstimuuseumi „Õpilased tagasi muuseumisse!” kampaaniaga ning kutsume ka teisi kultuuri- ja haridusasutusi kampaaniaga liituma! Kampaania tõukub vajadusest leida süsteemne lahendus õppekäikude korraldamise ja rahastamisega seotud segadusele, mille on põhjustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjal „Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides.” Seetõttu kutsub „Õpilased tagasi

Kas kujutad ette, et veel 150 aastat tagasi ei olnud naisel iseseisvalt õigust oma vara hallata ega oma elu üle otsustada? Ja kui ta seda siiski tegi, lõppes see pigem halvasti. Sellise üldpildi ärkamisaja naiste elust andis 17. aprillil Kurgjal peetud konverents „Haritud naised Jakobsoni varjus“.   Tõime ajalootolmu alt välja

Eesti Põllumajandusmuuseum on uuenemas kaasaegseks avastuskeskuseks ja hakkab kandma nime Maaelu Uudishimukeskus (MUHK). Märtsis sulges uksed senine püsinäitus ning näitusemajas algavad remondi- ja ehitustööd, et avada 2026. aasta sügisel uus ja interaktiivne püsiekspositsioon.   Uus püsinäitus toob külastajani maaelu teemad sidudes omavahel ajaloo, tänapäeva ja tuleviku. Keskuse fookuses on muld, toit, põllumajandus, keskkond ja valikud,

Täna üle Eesti toimuv aktsioon „Põllumajandus ristteel“ ei räägi meie jaoks ainult toetustest ega traktoritest linnaringidel. See räägib sellest, kas Eestis on ka tulevikus võimalik toota oma toitu. See küsimus puudutab meid väga otseselt. Eesti Maaelumuuseumidena ühendame kolme paika: MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumi, C. R. Jakobsoni Talumuuseumi ja Tori Hobusekasvanduse.

Lii Sammler, märts 2026 Rada lookleb männimetsaga kaetud liivaluidete vahel, puudutades vahepeal soo serva, et siis jälle kuue meetri kõrguste luidete vahele sukelduda. Kaugusest kostub läbilõikav  kriise, suur lind lendab üle tee ja jääb kõrgesse puulatva istuma. Varakevadisel teel kõndiv mees tõstab üllatunult pea. Kotkas? Tema enda metsas, tema igapäevasel

Tori Hobusekasvandus on paik, kus kohtuvad Eesti hobusekasvatuse ajalugu, elav kultuuripärand ja tänapäevased sündmused. See on keskkond, kus igal hooajal liiguvad nii pered, ratsaspordihuvilised, turistid kui ka kogukond. Nüüd on sul võimalus saada selle loo osaks. SA Eesti Maaelumuuseumid kuulutab välja enampakkumise Tori Hobusekasvanduse kohvikuruumide rentimiseks. Miks just siin? Tall