Tori Hobusekasvandus 170. Mida kõike on selle aja jooksul juhtunud!
170 aastat Tori Hobusekasvandust Selle aja jooksul on kasvandust ostetud ja müüdud, reorganiseeritud, avatud ja suletud. Viimase 75 aasta jooksul on tema juurde liidetud sugutäkkude tall ja kunstliku seemenduse jaam, Tallinna Hipodroom. Ta on kui leplik ja rikas pruut, keda käest kätte antud. Eriti hoogsad ümberkorraldused on tehtud alates 1960-ndatest
Suvelavastus “Elagem elavamalt!”
Mis jäi ütlemata mehe kõrval, kellest sai rahvuskangelane? 2026. aasta augustis avab Kurgja taluõu ukse loole, mida harva kuulda saab. Teater Varius toob C.R. Jakobsoni Talumuuseumis lavale suvelavastuse "Elagem elavamalt!" Seekord on jutujärg Julie Jakobsonil, Carl Roberti abikaasal. Ta räägib elust suure mehe kõrval: vaidlustest, unistustest, vaikustest ja kõigest sellest,
Natuke lihtsamalt hobustest
Hobune on paljudele tuttav loom. Me tunneme ta ära laka, saba, kapjade ja hirnumise järgi. Aga kui hakata lähemalt uurima, selgub kiiresti, et hobuse juures on palju sellist, mida me igapäevaselt tähele ei pane. Miks on hobuse sabakarvad nii tugevad? Kuidas ta saab püsti uinuda? Mida näitab saba asend? Ja
Muuseumiööl kutsume kuulama maaelu hääli
Laupäeval, 16. mail tähistavad Eesti Maaelumuuseumide kolm tegevuskohta (MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseum, Tori Hobusekasvandus, C.R. Jakobsoni Talumuuseum) muuseumiööd programmiga, mis toob esile maaelu helid: taluloomade hääled, vanatehnika müra, linnulaulu, hobusekasvanduse elu ja õhtuse looduse vaikse kontserdi. Tänavune muuseumiöö kannab pealkirja „Öös on hääli“. Eesti Maaelumuuseumides saab seda kogeda kolmel eri
Tori Hobusekasvandus 170. Kes oli Mihkel Ilmjärv?
Mees, kes kujundas tori hobuse saatust - Mihkel Ilmjärv (1891-1951) Mihkel Ilmjärv ei plaaninud nooruses saada hobusemeheks. Külakooliõpetaja poeg Võisiku vallast omandas 1913. aastal Riia vaimulikus seminaris köster-kooliõpetaja kutse. Tundus, et elu viib teda kiriku ja klassiruumi suunas. Kuid midagi tõmbas teda edasi. Paar aastat hiljem istus ta juba Tartu
Õpilased tagasi muuseumi
SA Eesti Maaelumuuseumid (MUHK/Eesti Põllumajandusmuuseum, C.R. Jakobsoni Talumuuseum, Tori hobusekasvandus) ühinevad Eesti Kunstimuuseumi „Õpilased tagasi muuseumisse!” kampaaniaga ning kutsume ka teisi kultuuri- ja haridusasutusi kampaaniaga liituma! Kampaania tõukub vajadusest leida süsteemne lahendus õppekäikude korraldamise ja rahastamisega seotud segadusele, mille on põhjustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjal „Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides.” Seetõttu kutsub „Õpilased tagasi
150 aastat ja midagi pole muutunud?
Kas kujutad ette, et veel 150 aastat tagasi ei olnud naisel iseseisvalt õigust oma vara hallata ega oma elu üle otsustada? Ja kui ta seda siiski tegi, lõppes see pigem halvasti. Sellise üldpildi ärkamisaja naiste elust andis 17. aprillil Kurgjal peetud konverents „Haritud naised Jakobsoni varjus“. Tõime ajalootolmu alt välja
Köler ja Jakobson: kahe suurmehe sõprustuur
Käesoleval aastal tähistame kahe Eesti kultuuri- ja ühiskonnaloo võtmefiguuri tähtpäevi: 200 aastat Johann Köleri, esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku, ning 185 aastat rahvusliku liikumise juhi Carl Robert Jakobsoni sünnist. Mõlemad olid Eesti ärkamisaja keskseid kujundajaid, kelle tegevus ulatus kunstist ja haridusest ühiskondlike ideaalide ja rahvusliku eneseteadvuse loomiseni. Koostöös Viljandi
Eesti Põllumajandusmuuseum muutub Maaelu Uudishimukeskuseks
Eesti Põllumajandusmuuseum on uuenemas kaasaegseks avastuskeskuseks ja hakkab kandma nime Maaelu Uudishimukeskus (MUHK). Märtsis sulges uksed senine püsinäitus ning näitusemajas algavad remondi- ja ehitustööd, et avada 2026. aasta sügisel uus ja interaktiivne püsiekspositsioon. Uus püsinäitus toob külastajani maaelu teemad sidudes omavahel ajaloo, tänapäeva ja tuleviku. Keskuse fookuses on muld, toit, põllumajandus, keskkond ja valikud,
Kui põllumees kaob, kaob ka toit meie laualt
Täna üle Eesti toimuv aktsioon „Põllumajandus ristteel“ ei räägi meie jaoks ainult toetustest ega traktoritest linnaringidel. See räägib sellest, kas Eestis on ka tulevikus võimalik toota oma toitu. See küsimus puudutab meid väga otseselt. Eesti Maaelumuuseumidena ühendame kolme paika: MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumi, C. R. Jakobsoni Talumuuseumi ja Tori Hobusekasvanduse.











