Hobune on paljudele tuttav loom. Me tunneme ta ära laka, saba, kapjade ja hirnumise järgi. Aga kui hakata lähemalt uurima, selgub kiiresti, et hobuse juures on palju sellist, mida me igapäevaselt tähele ei pane.

Miks on hobuse sabakarvad nii tugevad? Kuidas ta saab püsti uinuda? Mida näitab saba asend? Ja miks hobune ei söö korraga suurt kõhutäit, vaid näksib suure osa päevast?

Tori Hobusekasvanduses saab hobuseid näha päris lähedalt. Seepärast tasub enne külastust mõned lihtsad, aga põnevad asjad selgeks teha.

Hobuse jõhvid on tema laka- ja sabakarvad. Need on pikad, tugevad ja vastupidavad. Lakk kaitseb hobuse kaela ja nahka ning aitab tal paremini toime tulla erinevate ilmastikuoludega. Saba aitab hobusel eemale peletada putukaid ja annab kehakeeles edasi ka tema meeleolu.

Hobusejõhve on läbi aegade kasutatud väga erinevalt. Neist on tehtud näiteks viiuli, tšello ja kontrabassi poognajõhve, vanasti ka õngenööre, mööblitäidist, harju, pintsleid ja käsitööesemeid.

Nii et hobuse lakk ja saba ei ole ainult ilu pärast. Need on korraga kaitse, suhtlusvahend ja väärtuslik looduslik materjal.

Hobuse kabjad on väga kõvad, aga need kasvavad samamoodi nagu inimese küüned. Kõndides ja liikudes kabjad kuluvad, mistõttu tuleb nende eest hoolitseda.

Paljudele hobustele pannakse alla rauad, mis kaitsevad kapju kulumise eest. Rautamine võib esmapilgul tunduda hirmutav, kuid õigesti tehtuna ei tee see hobusele haiget. Kabja välimine osa ei ole tundlik samamoodi nagu inimese nahk.

Hästi hooldatud kabjad on hobuse tervise seisukohalt väga olulised. Kui kabjad on korrast ära, mõjutab see kogu looma liikumist ja enesetunnet.

Hobusel on väga hea haistmismeel. Tema suured ninasõõrmed aitavad lõhnu hästi tunda ning lõhnade kaudu saab hobune palju infot ümbritseva kohta.

Hobune võib lõhna järgi märgata teisi loomi, vett või muutusi keskkonnas. Samuti tajub hobune väga hästi inimese kehakeelt ja meeleolu. Seepärast öeldakse sageli, et hobune saab aru, kui inimene kardab või on pinges.

See ei tähenda, et hobune mõtleks nagu inimene. Pigem on ta väga tähelepanelik loom, kes loeb ümbrust kogu kehaga.

Hobune ei väljenda end ainult häälitsustega. Suurem osa tema suhtlusest toimub keha kaudu.

Kui hobune lööb kabjaga vastu maad, võib see näidata kärsitust või pahameelt. Kui saba on jalgade vahel, võib see viidata hirmule või ebakindlusele. Kõrvade asend, silmade ilme, pea kõrgus ja keha pinge annavad kõik märku sellest, kuidas hobune end tunneb.

Ka nügimine ei ole juhuslik. Sageli tähendab see, et hobune soovib tähelepanu või proovib inimesega kontakti saada.

Mida paremini oskame hobuse kehakeelt lugeda, seda paremini oskame tema läheduses käituda.

Hobune on taimtoiduline loom. Ta sööb rohtu, heina ja vajadusel ka lisasööta, näiteks kaera või otra. Tema seedesüsteem on kohanenud sellega, et toit liigub läbi keha järk-järgult.

Seetõttu ei söö hobune tavaliselt ühte suurt einet, vaid näksib päeva jooksul väikeste ampsudega. Ta võib süüa 12–17 tundi päevas. See on täiesti loomulik, sest hobusel on suhteliselt väike magu ja pikk soolestik.

Porgand ja õun võivad olla hobusele maiuseks, kuid neid antakse mõõdukalt. Hobuse põhitoit on siiski rohi ja hein.

Üks põnevamaid fakte hobuste kohta on see, et nad võivad teha lühikesi uinakuid püsti seistes. Hobuse kehaehitus võimaldab tal jalgu puhkeasendisse lukustada nii, et ta ei kuku magades ümber.

Püstine uinak kestab tavaliselt lühikest aega. Nii saab hobune vajadusel kiiresti reageerida ja ohu korral põgeneda.

Pikemaks ja sügavamaks puhkuseks vajab hobune siiski pikali heitmist. Kui hobune tunneb end turvaliselt, võib ta magada külili või kõhuli. See näitab, et keskkond on tema jaoks rahulik ja usaldusväärne.

Hobuste kohta võib lugeda palju põnevaid fakte, kuid kõige paremini saab neid mõista siis, kui neid oma silmaga näha.

Tori Hobusekasvanduses kohtuvad hobused, ajalugu ja inimesed, kes on nende loomadega põlvkondade jooksul töötanud. Siin saab näha, kuidas hobune ei ole olnud ainult ilus loom, vaid töökaaslane, liikumisvahend, aretustöö keskpunkt ja osa Eesti maaelu loost.

Kui tahad hobuseid paremini mõista, tule Torisse. Mõni asi saab selgeks alles siis, kui seisad hobuse kõrval ja vaatad, kuidas ta sind vastu vaatab.