Eesti vanimas, juba 1856. aastal tegevust alustanud hobusekasvanduses Toris tegeletakse tänaseni eesti ja tori tõugu hobuste kasvatamise ja aretamisega. Kasvanduses on ka raskeveohobuseid ja ponisid. Kasvandus on avatud iga päev kell 8-17, oodatud on kõik huvilised kas ringkäigule, ratsutama, hobusõidule või vaatama põnevaid sündmusi nagu nt jõudluskatsed.

Tori hobuse aretus sai alguse 1892 aastal, kui kasvandusse toodi Poolast norfolk-roadsteri ristandtäkk Hetman (sündinud 1886). Siis saadi esimesed soovitud tulemused tugeva, suure keha ja tugevate jalgadega, samas lahtise käigu ning elava iseloomuga hobuse suunas – soojaverelised hobused, kes meeldisid näo ja teo poolest nii talupojale kui mõisnikule („Tori hobuse aretus I“, lk 45). Paljud Hetmani järglased olid rahvusvahelistel näitustel auhinnatud. Hetman andis Tori Hobusekasvandusele 48 sugutäkku ja 37 sugumära. Lisaks oli palju tema järglasi talumajapidamistes. Hetmani skelett on säilinud ning seda saab uudistada Eesti Põllumajandusmuuseumis Ülenurmel.

Tule tutvu ajaloolise Tori Hobusekasvandusega!

Tori Hobusekasvanduses käivad hoonete ning tehnosüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd.

Tööde käigus renoveeritakse kolm hobusetalli, piirdemüür, väravad ning tõllakuur, kuhu rajatakse koostöös Tori vallaga Tori Hobusekasvanduse ja Tori valla muuseum. Lisaks rekonstrueeritakse amortiseerunud tehnosüsteemid ning hoonesse paigaldatakse maaküttesüsteemid.

SA Eesti Maaelumuuseumid hoonete kompleksi kuuluvad uuendatavad tallid pakuvad edaspidi rõõmu nii hobustest elanikele, nende omanikele kui ka kõigile külastajatele. „Tori Hobusekasvanduse 164-aastast aja- ja kultuurilugu väärtustades luuakse võimalus asutuse edasiseks arenguks ning  ohustatud tori ja eesti tõugu hobuste säilitamiseks,“ ütles SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige Merli Sild.

2020. aasta jaanuaris alustatud tallihoone nr 4 hoone fassaadi ja I korruse renoveerimine külastuskeskuseks on lõppjärgus, kuid eelarve nappuse tõttu jääb ootele hoone II korruse renoveerimine hobumajanduskeskuseks.

Seekordse riigihanke võitjana asub rekonstrueerimistöid jätkama Silindia Ehitus OÜ. Renoveerimise lõpptähtaeg on 31.01.2021. Rekonstrueerimistöid toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.