Püsinäitused

Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite

Põllumajanduse ja maaelu arengut tutvustav püsiekspositsioon paikneb 1887. a ehitatud hobusetallis, mis nüüd kannab nimetust Näituste maja.

Eesti maaharimise arengut muinasajast kuni tänapäevani kajastav väljapanek 1. korrusel keskendub maale kui loodusressursile, tootmisvahenditele ja kinnisvarale ning maa omanikele ja -harijatele, nende suhetele maaga ja üksteisega, eluolule ja väärtustele. Dokumentide, käsikirjade ja fotode kõrval näidatakse maa-arhitektuuri muutumise lugu originaalprojektide järgi valmistatud makettide abil.

Eraldi on juttu maaparandusest ja maaviljelusest, teravilja- ja kartulikasvatusest ning tehnilistest kultuuridest. Oluliselt kohal on teemad põllumajandusseltsidest ja ühistegevustest, aga räägitakse ka väljarändamisest Venemaale 1850-1918 ja 1949. aasta märtsiküüditamisest.

Teisel korrusel käsitletakse loomakasvatuse ajalugu. Ekspositsioon annab ülevaate veise-, lamba-, sea- ja hobusekasvatuse arengust.

Linnukasvatus Eestis 

Linnukasvatus on loomakasvatusharu, mis hõlmab kana-, kalkuni-, pardi-, muskuspardi, hane, vuti-, pärlkana- ja jaanalinnukasvatust. Linnukasvatuse eesmärk on lindude aretus, söötmine ning pidamine munade, linnuliha, maksa, sulgede ja udusulgede tootmiseks. Esikohal on kanamunade ja broilerkanaliha tootmine.

Eestis algas linnukasvatuse teadlikum areng 19. sajandi lõpul ning hoogustus 20. sajandi alguses. Viimase viiekümne aasta jooksul on linnukasvatus arenenud põllumajanduse tagasihoidlikust kõrvalharust kitsalt spetsialiseeritud põllumajandusharuks.

Näituste maja 2. korrusel asuva ekspositsiooni kaudu antakse ülevaade:

  • kodulindude looduslikest eellastest;
  • munast ja tema teekonnast kana kehas;
  • erinevate lindude munadest, munade märgistamisest ning olulisusest toidulaual;
  • munade kunstlikust hautamisest ehk inkubeerimisest;
  • kanatibu arengust munas 20 päeva jooksul.

Laudas asuv väljapanek annab ülevaate tänapäeva intensiivsest linnukasvatusest. Külastajal on ka endal võimalus astuda sisse inimmõõtmetele ümber arvutatud suurusega kanapuuri ja tunnetada puuris olemist.

Tehnikaväljak

Ekspositsioonis on valik Nõukogude Eesti põllumajanduses laialdaselt kasutatud masinaid ja seadmeid – paljud neist üsna haruldased, millest igaüks esindab mõnd olulist arenguetappi või uuendust. 2022. aastast on väljak ääristatud bänneritega, millel on toodud kolm olulist fakti iga väljakul näha oleva masina kohta. Põhjalikumat infot saab külastaja audiogiidist: giid.memu.ee

Näituseväljakul asub ka Saaremaa pukktuulik ja laste mänguväljak

Muuseumi siseõuelt leiab  kartulipanemismasinaid, järelveetava diiselmootori ja muud põnevat tehnikat.

Kuula lugusid meie tehnikast kas kodus või kohapeal: giid.memu.ee

Laut ja koduloomad

20.sajandi alguses 214 lehmale ehitatud laut oli tookord põllumajandusinnovatsiooni viimane sõna. Tänapäeval ootab imposantne maakividest hoone väärilise sisuga täiendamist.

Öösel ja halva ilmaga saavad siin peavarju muuseumi koduloomad ja -linnud: ponid Mossa ja Prints Heino, kitsed Leola ja Kiki, kihnu maalambad Lipsilei, Selti ja teised, haned Gaaga ja Suzi, küülikutest ning pardist-kukest-kanast rääkimata. Ilusa ilmaga nosib enamik neist koplis rohtu. Kannatlik külastaja jõuab ära oodata, millal mõni neist aia äärde tuleb ja silma vaatab.

Loomade toitmine ja silitamine pole küll lubatud, kuid külastusjuhi või talitajaga kokkuleppel pole seegi võimalus täiesti välistatud.

Avatud fondi näitus (avatud laupäeviti ja avalikel üritustel, muul ajal etteteatamisel)

Avatud hoidlana kujundatud fondinäitus EPM lauda teisel korrusel valmis 2017.-2019. aastal. Omas ajas uuenduslik oli eelkõige külastajatele loodud võimalus vahetult tutvuda seni vaid kinnistes hoidlates peitunud museaalidega. Näitus pälvis 2018. aastal muuseumi aastaauhindade kõrgeima tunnustuse – Muuseumiroti kui parim muuseumikogu arendaja.

Fondinäitus annab ülevaate Eesti maarahva argielu muutumisest 18. sajandi lõpust 21. sajandi alguseni. Siit leiab teavet nii vanade tööriistade kui nende kasutusviiside kohta, aga ka lugusid ärksatest maainimesest, kes on sajandite jooksul rakendanud oma “talupojatarkust” töövahendite täiustamisel. Iga arengu on tinginud vajadus muuta raske töö kergemaks ning tulemuslikumaks.

Elamualas saab vaadata väljapanekuid ja fotosid maarahva elu kohta eri ajastutel ning käsitööprotsesse erinevate materjalidega (puidu-, naha- ja tekstiilitööd). Eksponeeritakse ka põllumajandusteaduse ja -haridusega seotud esemeid maarahva edasipüüdlikkuse kajastajatena. Õuealal on eksponeeritud erinevaid atru, äkkeid, külvikuid. Samuti üldkasutatavaid põllutööriistu, maaparanduse, maamõõtmise ja turbatootmisega seotud esemeid ning veovahendeid.

Õuealalt viib aidauks  varakambrisse, kus külastaja saab näha rohkem kui 4000 museaali. Siin on rikkalik valik hoburiistu ja härjaikkeid, viljakirste ja ummiknõusid, puutöövahendeid ning toidu valmistamise ja hoidmisega seotud esemeid, mesinduse ja linatöötlemise tarvikuid. Olulisel kohal on museaalid, mis on osalenud teravilja töötlemise erinevates protsessides – vilja koristamisest kuni saagi kaalumiseni.

Paremat kätt suundub teekond järgmisse ruumi, kus külastaja saab näitusel „Loomade tervis ja biotehnoloogiad“  ülevaate veterinaaria kui eriala tekkest Eestis, selle olulisematest arenguetappidest ning saavutustest. Ekspositsiooni sõlmteemaks on loomahaigused ja nende ravi, täiendavalt tutvustatakse veel Eesti veterinaaria üldisemat arengulugu. Põnevust lisab väljapanek maaülikooli rahvusvaheliselt tunnustatud teadussaavutustest embrüotehnoloogiate ja transgeensete loomade kloonimise valdkondades.

Rukkiküün (avatud haridusprogrammide ajal ja etteteatamisel)

Püsiekspositsioon Rukkiküün avati rukkimaarjapäeval, 15. augustil 2015 Ülenurme ajaloolise mõisakompleksi 1914. aastal ehitatud heinaküünis ja see on rahvusliku koostöövõrgutiku Eesti Rukkitee üks oluline tugipunkt. Ekspositsiooni avamisega tähistati Eesti Rukki Aastat 2015, ‘Sangaste' rukki aretaja Friedrich von Bergi ("rukkikrahvi") 170. sünniaastapäeva ning käesoleva ajani tootmises oleva maailma vanima kultuurrukkisordi ‘Sangaste' 140. sünnipäeva.

Näitus annab ülevaate talirukki kasvatamise, koristamise, rehepeksu, tuulamise, jahu saamise kohta, tutvustab erinevaid töövahendeid. Külastajal avaneb võimalus käed külge panna rehepeksu- ja jahvatustöödel (rukki rabamine rabamispingil, vilja varda ja koodiga peksmine, terade tuulamine sari või tuulamismasinaga, rukkiterade peenendamine jahvekividega või uhmris, käsikiviga jahvatamine). Lisaks saab oma oskused proovile panna laual asuvates puunõudes olevate erinevate viljaterade (oder, kaer, nisu, rukis) äratundmisel.

Infostendilt leiab külastaja lisateavet rukkikasvatuse ajaloo ning Eestis aretatud rukkisortide kohta eesti, vene ja inglise keeles.

Mesindus Eestis

Eestis tegeldi mesindusega juba üle 3000 aasta tagasi. Mesi oli ainuke inimestele kättesaadav magus aine. Otsiti puuõõntes elavaid mesilasperesid ja võeti neilt kogu meesaak. Pikkamööda arenes meejahist välja metsamesindus. Mesilasperesid peeti kasvavate puude õõnsustes – tarupuudes.

Tänapäeval on Eestis ligi 300 kutselist ja poolkutselist mesinikku ning keskmiselt toodetakse 600 tonni mett aastas.

Õpikojas asuv näitus annab ülevaate mesinduse ajaloost Eestis, mesiniku töövahenditest ning mesilaste elust tarus, samuti info mesilaste „toodangu“ olulisusest ja tolmeldamise vajalikkusest. Külaline saab tunda ennast mesinikuna, näidistarus on raamid erinevate kärgedega. 2022. aastal on muuseumi aeda püstitatud ka vaatlustaru.

Põllumajandustehnika fondinäitus ja naised põllumajanduse mehhaniseerimisel (seoses remondiga ajutiselt suletud)

Eksponeeritakse aurukatlaid, mis on enamasti pärit Esimese maailmasõja eelsest ajast ja traktoreid maailmasõdade-vahelisest perioodist. Eraldi näituseosa käsitleb naiste rolli põllumajanduse mehhaniseerimisel.

Ajutised näitused

Kõik õigused kaitstud © SA Eesti Maaelumuuseumid