Tänavune Maal elamise päev avas asutuste uksed 24 omavalitsuses üle Eesti eesmärgiga kutsuda maale elama särasilmseid ja tegusaid inimesi. Koostöös Pärnumaa ja Tori vallaga olid huvilised oodatud ka Tori Hobusekasvandusse, kus esmakordselt Eestis sai laiem avalikkus osa hobuste näitusmüügist. Tori Hobusekasvanduse hobumajandusjuht Agris Juhkov: „Vanas hobusemaailmas nagu näiteks Saksamaal, Belgias ja

22. juunil toimuv maratonipidu on saanud tuntuks sinimustvalge tunnusloo ja Eesti sõjameeste mälestuskirikus kangelaste auks ja meenutuseks läidetava tuleleegi sümboolse sidumise kaudu: seal süüdatud tule viivad maratoonarid Pärnusse, kust see lähetatakse ehtsal soomukil võidupüha paraadi linna – tänavu Kuressaarde. Tänavu on rajakaardil üks väga oluline muudatus, mis pakub 11. korda toimuval

Muuseumide ühine näituseprojekt „Peedist pesumasin“ kutsub jagama lugusid leiutamisest, leidlikkusest ja taaskasutusest nõukogude ajal. Oodatud on kogemused ja info nii nutikate nippide kui ka keerukate masinate leiutamise kohta. „Peedist pesumasin“ on Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi ettevalmistatav ühine näitus, mis kuulub Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna põhiprogrammi. Näituse eesmärk

Populaarsust kogunud Põllumajandusmuuseumi kokakoolide selle kevade viimane kokkusaamine on 9. aprillil, kui ahju lähevad kohupiimaküpsetised. Usinad õpilased on kätt harjutanud kõrvitsatoitudega, pasteetide ja tarretistega, pidulike roogadega, keedutaina valmistamisega. Keedutaina kokakooli osalejad ütlesid: ei teadnudki, et saab soolaste täidistega täita; ei julgenud kodus proovidagi sellise taigna tegemist; väga huvitav, kuid üsna

Tänasel kurval märtsiküüditamise aastapäeval tõdeme ahastusega, et isegi tänapäeval saavad toimuda samasugused inimsusevastased kuriteod, samas meenutame mälestustega ammuseid traagilisi aegu. Mälestuskirje 1949. aasta märtsiküüditamisest: “Täna 39. aastad tagasi kui kisti vägi valdselt oma kodudest välja 60 tuhat Eestlast Siberisse ja nende kodud jäid tühjaks ja laostusid, kuss olli ja kus

Eestlaste pidulaual on ikka olnud au sees kiluleib, seda eriti Vabariigi aastapäeval. 23. veebruaril esines SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige Merike Lang Maaeluministeeriumi aktusel kõnega kiluleivast (alates 7.ndast minutist).

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (on kuulutanud 2022. aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Üks väljavõte kalandusega seonduvast. Mälestus on saadetud Suislepa külast Viljandimaalt: „Põhiline toit oli kala. Minu ema oskas kalast toite valmistada väga mitmekesiselt: Latikaid püüti kevadel nende kudemise aegu. Siis olid latikad hästi rammusad ja marja täis. Korraga

Pühapäeval, 30. jaanuaril algusega kell 11 kutsub Eesti Põllumajandusmuuseum kõiki tehnika- ja nostalgiahuvilisi meeleolukale uuendatud tehnikaväljaku avamisüritusele. „Aastaid möödujate pilke püüdnud suurte põllutöömasinate väljak on saanud olulise täienduse – hääle ja loo,“ rääkis SA Eesti Maaelumuuseumid näituste ja hariduse osakonna juhataja Ilze Salnaja-Värv. Nüüdseks on kogu väljak ääristatud bänneritega, millel

Selle aasta esimene kokakool on edukalt läbitud, õpilased oli väga tublid ning koos valmistati maitsvaid kõrvitsatoite. kõrvitsapannkook kõrvitsa-paprika salat võis praetud koorene kõrvits kõrvitsa-rosina vormisai Suur tänu osalejatele armsate ja julgustavate sõnade eest: poleks arvanud, et kõrvitsat saab nii laialdaselt kasutada; üllatas, et saab ka mahla teha; sai on imelihtne

Tänase energiakriisi valguses on hea meenutada, millised valgusallikad pea sajand tagasi Saaremaal ja mujal Eestis kasutusel olid. EPM TR 1373: 207 A 1099: 207 Endel Pruul. Natukene Saaremaa elust  – 1930-1945 dateeringu vahemik „Häda oli selles, et valgus oli vilets sest elektrit sel ajal maal ei olnud ja betrooliumi ei