Kui Eesti rahvas koguneb sel nädalal taas Kalevi staadionile, et tähistada ühist tantsurõõmu, siis püünele astub ka SA Eesti Maaelumuuseumide juhatuse liige Kadri Valner – kuid mitte tantsijana. Sel korral on tema roll hoopis teistsugune ja ehk ka üllatav: Kadri on selle tantsupeo kirjeldustõlk.
Teisipäeval, 1. juulil kell 13 saab Kadrit kuulda Klassikaraadio saates "Delta", kus koos teiste „rahvatantsuhuntidega“ – Tarmo Tiisler (ERR), Rein Sikk (Maaleht) ja Meelis Kompus (endine ERR) – räägitakse kirjeldustõlkest, rahvatantsust ja tantsupidude tähendusest läbi isikliku kogemuse. Kadri ise sõnab humoorikalt:
"On tore, et oleme seal neli rahvatantsuhunti – ajakirjanikku."
Palusime sel puhul Kadril selgitada, mis on kirjeldustõlge ja mis seob teda tantsupidudega.
Mis on kirjeldustõlge? See on kunst ja täppisteadus ühes – nähtamatut tuleb nähtavaks teha sõnades. Kirjeldustõlge tähendab visuaalse sündmuse või objekti vahendamist nägemispuudega inimesele. Selle abil saavad pimedad ja vaegnägijad osa nii filmidest, maalidest kui ka lavastustest – ja nüüd ka tantsupeost.
"Kirjeldustõlge on sõnalise kirjelduse abil nägemispuudega inimesele ettekujutuse loomine visuaalsest objektist või tegevusest."
Eestis on see valdkond veel noor: esimene kirjeldustõlkega film ilmus 2007. aastal, esimene etendus 2010. aastal. Täna valmib kirjeldustõlge Eestis umbes kuuele-seitsmele filmile ja kümmekonnale lavastusele aastas.
Kadri Valneri jaoks sai kõik alguse soovist muuta muuseumide näitused ligipääsetavamaks:
"Mind ajendas Tallinna Ülikooli kirjeldustõlget õppima minnes soov teha meie muuseumi näitused pimedatele ja vaegnägijatele nähtavaks."
Kuigi see unistus on veel elluviimisel, viis kirjeldustõlkeõpingute lõputöö Kadri hoopis tantsupeo juurde. Tema lõputööks sai 2009. aasta üldtantsupeo 15 minuti pikkune kirjeldus. Just seetõttu kutsuti ta ka sel aastal peole kirjeldustõlgina.
"Ma olen kirjeldustõlkijana väga-väga teekonna alguses, aga olen rõõmus, et selle teekonna ette võtsin. See on mind ennast väga palju õpetanud ja muutnud tähelepanelikuks iga sõna, iga silbi suhtes. Napi tõlkimise ruumi või aja sisse mahtumiseks tuleb kaaluda tõesti iga sõna ja silpi. See on nagu pusle kokkupanemise vaimustav ja keeruline töö."
Kadri seos laulu- ja tantsupeoga ei piirdu ainult kirjeldustõlkimisega. Ta on olnud peol nii tantsija, juhendaja, korraldaja kui ka peo ajaloo jäädvustaja.
"Olen olnud peol tantsija, juhendaja ja korraldaja ning ka tantsupidude ajaloo talletajana. Esimene pidu, kus käisin, oli 1977. aasta noortepidu. Sellest järgmisel peol olin lauljana. 1994. aastal olin tantsiva juhendajana, järgmistel pidudel tantsijana."
-
aastal, kui Eesti astus Euroopa Liitu, kutsuti Kadri kogu laulu- ja tantsupeo kommunikatsioonijuhiks.
"Ajalukku jääb see pidu ilmselt sellega, et suurte vihmade tõttu jäi üks tantsupeoetendus ära, Kalevi staadion oli lihtsalt üleni vee all. Ära jäi ka ametlik rongkäik, mis toimus aga siiski spontaanselt ja üliemotsionaalsena."
Kadri on koos ajakirjanik Anneli Ammasega kirjutanud tantsupidude ajaloo raamatu ja ka noorte laulu- ja tantsupidude ülevaate. Lisaks on ta ETV jaoks jäädvustanud kümneid tantsupidude üldjuhte ja nende lugusid.
Kadri Valneri lugu on ehe näide sellest, kuidas armastus rahvakultuuri vastu võib viia ootamatutesse ja tähenduslikesse rollidesse. See on ka meeldetuletus, et kultuur on kõigi jaoks.
Fotol Kadri Valner ja tantsupeo kirjeldustõlke pealik Piret Aus Kalevi staadionil 30. juunil 2025. Foto: Piret Aus.