Tori Hobusekasvandus saab tänavu 170-aastaseks
170 aastat Tori Hobusekasvandust
Selle aja jooksul on kasvandust ostetud ja müüdud, reorganiseeritud, avatud ja suletud. Viimase 75 aasta jooksul on tema juurde liidetud sugutäkkude tall ja kunstliku seemenduse jaam, Tallinna Hipodroom.
Ta on kui leplik ja rikas pruut, keda käest kätte antud. Eriti hoogsad ümberkorraldused on tehtud alates 1960-ndatest aastatest:
-
1961 - Tori hobusekasvandus ümber Tori näidiskatsesovhoosiks
-
1962 - Tori näidissovhoos
Tori Näidissovhoosi lehm Talvi (EPM FP 475:9); Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum;
-
1990 - Tori katsesovhoos
-
1991 - Suurmajand Tori hobusekasvandus
-
8.10.1996 - Põllumajandusminister Jaan Leetsaar allkirjastab käskkirja Tori hobusekasvanduse likvideerimise kohta
-
1997 - Tori hobusekasvandus lõpetas riigimajandina oma 141-aastase ajaloo ning anti erakätesse, varad müüdi traavlispordi liidu poolt asutatud aktsiaseltsile Tori Hobune. Ajalooliste hoonete, maa ja 35 põhikarja kuuluva mära rendileping sõlmiti 25 aastaks.
-
2001 - AS Tori Hobune läks pankrotti, tegevused võttis õigusjärglasena üle OÜ Tori Hobusekasvandus. Firma lõpetas aastal 2006 riigile maksete tasumise. Põllumajandusministeerium algatas rentniku vastu kohtuprotsessi, mis lõppes rendilepingu lõpetamise ja hobusekasvanduse vara üleminekuga riigi haldusse.
-
2016 – Tollane Maaeluministeerium andis Tori hobusekasvanduse haldamise üle Eesti Põllumajandusmuuseumile.
-
2017 - Maaeluministeeriumi haldusalas asutati Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid, kuhu kuuluvad lisaks Tori Hobusekasvandusele ka C.R. Jakobsoni Talumuuseum ning Eesti Põllumajandusmuuseum.
Tori Hobusekasvanduse algusaastad
Tori Hobusekasvanduse alguseks loetakse aastat 1856.
Hobusekasvandus tegutseb vana Tori riigimõisa aladel, mis asutati hiljemalt 18. sajandil. Kahjuks on seni leitud arhiiviandmed Tori mõisa kohta 18.- 19. sajandi keskpaigani väga napid. Üksikasjalikumaid dokumente võib leida alates mõisa üleminekust Liivimaa Rüütelkonna rendile.
1826. ja 1829. aasta tsaarivalitsuse määrustega anti Tori mõis koos Avinurme mõisaga Liivimaa rüütelkonnale 24 aastaks odavale rendile meriinolammaste kasvatamiseks.
Kuna rendileping lõppes 1856. aastal, otsis rüütelkond põhjust selle pikendamiseks. Ehkki lambakasvatus edenes edukalt, leiti peagi vajalikuma olevat kohalikele tingimustele sobiva hobusetõu aretamist. Selle otsuse tegi Liivimaa maanõunike kolleegium oma Maapäeval mais 1854 ja läkitas hobusekasvanduse asutamistaotluse keisrile, kes andis oma nõusoleku 26. juulil 1854. aastal. Kasvanduse asutamise kuludeks määras rüütelkond 20000 rubla.
Tori mõisa tallikompleksi värav, vaade (EAM Fk 9144); Eesti Arhitektuurimuuseum SA;
1856-1880
Tori hobusekasvanduse tööd hakkas algselt juhtima Liivimaa Maapäeva poolt balti mõisnike hulgast valitud viieliikmeline komisjon. Komisjoni üheks liikmeks oli akadeemik Alexander Theodor Von Middendorff, kes aitas aretustööd korraldada. 1856. aasta suvel palgati Torisse veterinaararstiks Johann Dimse, kes ühtlasi määrati ka hobusekasvanduse ülemülevaatajaks ehk juhatajaks.
Esimestel tegevusaastatel toimus Tori hobusekasvanduses eesti maahobuse puhasaretus, sest eesti hobuseid peeti headeks põllumajandushobusteks. Nad olid sööda suhtes vähenõudlikud, kergesti õpetatavad ja küllalt tugevad. Katsetati Lääne-, Viljandi- ja Saaremaalt kokku ostetud loomadega.
Sihiks ei olnud aga ainult eesti hobuse puhasaretus, vaid kohaliku hobuse parendamine ristamise teel. Uus tõug pidi arvestama nii mõisnike soove ratsutamisel kui talunike vajadusi põllutöödeks. Ei suutnud ju viimased endale kalleid puhtaverelisi hobuseid osta.
Tõu parandamiseks toodi Torisse sama tüüpi soome ja norra täkke, araabia täisverelisi täkke ning ardenni hobuseid. Araabia täkud olid kergemad soojaverelised ehk kiired ratsahobused, ardennid vastupidi külmaverelised ehk sammuhobuseid.
Nii pandi alus kolmele kohalikule hobusetõule:
-
-
puhasaretuse teel kohalikule eesti maahobusele (tõuraamat avati 1921. aastal)
-
rootsi ardennidega ristates eesti ardenni tõule ehk eesti raskeveohobusele (tõuraamat avati 1921. aastal)
-
vahepealse suurusega universaalsele tori tõule (tõuraamat avati 1922. aastal).
-