Põllumajandusmuuseumi kiulinast valmis Kunstiakadeemia magistritöö
Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiilitudengid külvasid 18. mail Eesti Põllumajandusmuuseumi aiamaal kiulina seemet. Sellel aastal külvasime 120 m2 kiulina, mille kasvamist ja õitsemist igaüks, kes muuseumi aiast suvel mööda jalutab, nautida saab. Kindlasti kutsume teid suve lõpus osa võtma linatöödest muuseumis! Eelmisel aastal külvatud ja töödeldud kiulinast sai Eesti Kunstiakadeemia magistrandi
Videoõpetused – kuidas looduslikult mune värvida
Näpunäiteid munapühadeks Kas sina oskad punase kapsa ja kurkumiga mune värvida? Aga puulehtede, sibulakoorte ja tekstiiliga? Otsid võimalusi, kuidas munad Lihavõttepühadel looduslike materjalidega kirjumaks saada? Vaata õpetusi siit:
C.R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline Sakala tee matk
Carl Robert Jakobson suri 19. märtsil 1882. aastal. Alates 1961. aastast on Ilmar Palo algatusel korraldatud Eesti ärkamisaja suurmehe surma-aastapäeva meenutamiseks märtsi teises pooles matk praegusel Sakala tee matkarajal. Kui Jakobson 1870.ndatel endale Kurgja talukoha ostsis, et sellest oma perele uhke elamine luua, siis samal ajal käis ta Viljandis "Sakala"
Heategevusüritus kutsub Ülenurmele kaevikuküünlaid ja varjevõrke tegema
Eesti põllumajandusmuuseumi eestvedamisel toimub 18. märtsil algusega kell 12 Ülenurmel põllumajandusmuuseumi häärberi ees ja sees heategevuspäev „Aitame aidata“, kus fookuses on kaevikuküünalde ja varjevõrkude tegemine. Eesmärk on valmistada 500 kaevikuküünalt ja seeläbi saata Ukrainasse ligikaudu 2000 tundi soojust. Päeva jooksul toimuvad kaevikuküünalde ja varjevõrkude valmistamise töötoad, lõkkel vaha sulatamine, toimetab
Tartu 2024 põhiprogrammi projekt „Peedist pesumasin“ avab esimese osanäituse “Kui aeg on kasin, siis leiuta masin”
„Peedist pesumasin“ on kolme muuseumi – Eesti põllumajandusmuuseum, Tartu linnamuuseum ja Eesti maanteemuuseum – ühisnäitus, mis kuulub Tartu 2024 kultuuripealinna põhiprogrammi ning avatakse täies mahus 2024. aasta kevadel. Näitus tutvustab nõukogudeaegset isetegemist ja taaskasutust. Eesti põllumajandusmuuseum avab 13. aprillil 2023 esimese osa oma „Peedist pesumasin“ näitusest, kus tuuakse rahva ette
Hoburauad postkaardil
18. detsembril avame Tori Hobusekasvanduses näituse Vambo Tali erakollektsioonist "Hoburauad postkaardil". Nõukogude ajal sisustas paljude laste vaba aega millegi kogumine. Koguti kõike kättesaadavat: kommi- ja šokolaadipabereid, märke, marke, tikutoosi etikette, kive, nööpe, pudeli korke, postkaarte, piltidega ümbrikke, tasku- ja seinakalendreid, „Teguri“ ja „Norma“ mänguasju, sõprade joonistusi ja luuletusi salmikutesse. Ka
Sinu võimalus – tule kaunista jõuluaken!
Aasta pimedaimal ajal, enne kõige olulisemaid pühi soovime tunda ja näha rohkem valgust nii meie ümber kui ka meie sees. Et rohkem valgust oleks ka Ülenurme südames, kuulutame välja akende kaunistamise konkursi Eesti Põllumajandusmuuseumis. Kaunistamist ootavad Eesti Põllumajandusmuuseumi esimese korruse aknad, mis jäävad kõikidele külastajatele ja pargis õhtustele jalutajatele imetlemiseks.
Omaaegne innovaator C.R. Jakobson ärgitab tänapäevalgi loovalt mõtlema
Ärkamisaja suurtegelast Jakobsoni on nimetatud oma aja innovaatoriks, kellel olid julged ideed, kes vaatas tulevikku ja püüdis leiutada uusi viise nii põllumajanduses kui muudel elualadel. C.R. Jakobsoni Talumuuseumis kõnnitakse tänapäevalgi innovatsiooni radadel – valminud on ettevõtlikkust ja teenusedisaini tutvustav haridusprogramm „Mõtle nagu Carl Robert Jakobson!“ III ja IV kooliastmele. Programm
Hobuste näitusmüük Maal elamise päeval Toris
Tänavune Maal elamise päev avas asutuste uksed 24 omavalitsuses üle Eesti eesmärgiga kutsuda maale elama särasilmseid ja tegusaid inimesi. Koostöös Pärnumaa ja Tori vallaga olid huvilised oodatud ka Tori Hobusekasvandusse, kus esmakordselt Eestis sai laiem avalikkus osa hobuste näitusmüügist. Tori Hobusekasvanduse hobumajandusjuht Agris Juhkov: „Vanas hobusemaailmas nagu näiteks Saksamaal, Belgias ja
Pärnumaa Võidupüha jooksumaratoni start antakse Toris
22. juunil toimuv maratonipidu on saanud tuntuks sinimustvalge tunnusloo ja Eesti sõjameeste mälestuskirikus kangelaste auks ja meenutuseks läidetava tuleleegi sümboolse sidumise kaudu: seal süüdatud tule viivad maratoonarid Pärnusse, kust see lähetatakse ehtsal soomukil võidupüha paraadi linna – tänavu Kuressaarde. Tänavu on rajakaardil üks väga oluline muudatus, mis pakub 11. korda toimuval