Kui küsida, millest sõltub ühe rahva tugevus, pakutakse tänapäeval vastuseks majandust, haridust või poliitilist stabiilsust. Enam kui 150 aastat tagasi jõudis samale järeldusele ka Carl Robert Jakobson. Tema jaoks ei olnud need kolm teemat eraldiseisvad, vaid omavahel lahutamatult seotud. Ilma hariduseta ei ole mõtlevat inimest, ilma majandusliku iseseisvuseta ei ole

24. jaanuaril avati MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumis detailiderohke ja palju huvi tekitanud miniatuuride näitus “Vaata, ma kahandasin kolhoosi!” Näitusel on Maaülikooli lektori Taavi Leola loodud miniatuurid, mis peamiselt kujutavad kolhooside aega. Kokku moodustub imeline tervik tolleaegsest masinatest, hoonetest, inimtüüpidest ja maaelu olustikust.   Uurisime Taavi Leola käest lähemalt, kuidas ta sellise huvitava hobini jõudis.   Räägi palun endast

Eestis on vastlapäev aastasadade jooksul omandanud sellise hoo ja sära, et seda tähistavad lisaks maainimestele ka linnakodanikud, olgu nad liuglemas lumisel mäenõlval või sootuks kontoris supipausi pidamas. Võib ju tekkida küsimus: „Kas vastlapäev on tänapäeval tõesti oluline?“ Vastus on jah! Kui vanasti keskendus vastlapäev põllumajandusele ja looduse tarkustele, siis tänapäeval

Muuseumide kiirendi toetused on jagatud ja rõõmustame MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumile eraldatud 90 000 € üle, mis toetab uue püsinäituse "Sa oled mullast" valmimist. Eesti Põllumajandusmuuseum uueneb Maaelu Uudishimukeskuseks ehk MUHKiks! Põllumajandusmuuseumist maaelu teaduskeskuseks kasvamine sai alguse juba 2025. aasta kevadel, kui uksed avas Maaelu Uudishimukeskuse laudahoone püsiekspositsioon „Laudasümfoonia“. Sügiseks 2026 saab

24. aanuaril kell 15.00 avab MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseum näituse „Vaata, ma kahandasin kolhoosi!“, mis toob näitusesaali detailse minikolhoosi mõõtkavas 1 : 35. Näitusel on eksponeeritud nõukogudeaegsed traktorid, hooned, töövahendid, loomad ja maastikuelemendid, mis koos moodustavad tervikliku ülevaate tollasest kolhoosikeskkonnast. „Miniatuuride detailirohkus on see, mis mind selle näituse juures kõige

Tori Hobusekasvandus tähistab käesoleval aastal oma juubeliaastat, mille raames toimub tavapärasest mitmekesisem ja sisukam programm kogu aasta vältel. Juubeliaasta sündmused toovad hobusekasvandusse oluliselt rohkem külastajaid ning loovad ainulaadse keskkonna ettevõtetele, kes soovivad oma nähtavust suurendada ja olla osa ajaloolisest tähisest. Kasvanduse territooriumil on võimalik kasutada mitmeid reklaamipindu ja koostöövorme, mis

Eesti Põllumajandusmuuseum uueneb Maaelu Uudishimukeskuseks ehk MUHKiks! Põllumajandusmuuseumist maaelu uudishimukeskuseks kasvamine sai alguse juba 2025. aasta kevadel, kui uksed avas Maaelu Uudishimukeskuse laudahoone püsiekspositsioon „Laudasümfoonia“.  Sügiseks 2026 saab uue sisu ka Ülenurme mõisapargis asuv peamaja.  Muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi toetab projekti „Eesti Põllumajandusmuuseumis uue püsinäitusega Maaelu Uudishimukeskuse (MUHK) väljaarendamine“ 90 000 euroga. 

Möödunud aasta kujunes Tori Hobusekasvanduses mitmekülgseks ning emotsiooniderohkeks, pakkudes nii rõõmuhetki kui ka väljakutseid. Aasta jooksul sündis kuus vahvat varssa, nende seas üks tori tõugu varss, kes nägi ilmavalgust sümboolselt just Tori hobusetõu 100. aastapäeval. Sündmus pälvis ka Vabariigi Presidendi Alar Karise tähelepanu – president külastas hobusekasvandust, vaatas vastsündinud täku

28. detsembril rääkis Eesti Maaelumuuseumide juht Kadri Valner KUKU raadio saates Maa Elu, mis inimesi Eesti Maaelumuuseumides kõige enam paelub. Juttu oli Eesti Põllumajandusmuuseumis avatud Maaelu Uudishimukeskus'est (MUHK), kus loomadele on loodud head pidamistingimusi, külastajatele toodud vaatamiseks ainulaadne Ameerikas toodetud sõnnikulaotur, mis teadaolevalt on ainus omataoline Eestis. Jutuks tulid nii

22. detsembri ETV saates "Osoon" on näha 100-aastast Tori hobuse lugu, mis nüüdseks on juba käinud pika tee ja vaja on astuda samme tema kaitseks. Võttegrupp külastas mitmeid kordi Tori Hobusekasvandust ja meie hobumajandusjuht Agris Juhkov tutvustas neile meie sellekevadisi pättusi täis varssasid ja teisi ajaloolisi tegelasi. Kuidas on kulgenud