Tori hobused 23. veebruaril PƤrnus
Kui Eesti Vabariigi ametlik sĆ¼nnipƤev on 24. veebruar, siis PƤrnus algavad pidustused juba pƤev varem ā 23. veebruaril, sest just siin kuulutati 1918. aastal esmakordselt avalikult vƤlja Eesti iseseisvus. Selle ajaloolise pƤeva tƤhistamiseks toimub PƤrnus pidulik jalutuskƤik, millest vƵtavad tƤnavu osa ka Tori Hobusekasvanduse ja Tori Hobusekasvanduse Ratsakooli Ƶpilased koos
Milleks tƤnapƤeval vastlad
Eestis on vastlapƤev aastasadade jooksul omandanud sellise hoo ja sƤra, et seda tƤhistavad lisaks maainimestele ka linnakodanikud, olgu nad liuglemas lumisel mƤenƵlval vƵi sootuks kontoris supipausi pidamas. VƵib ju tekkida kĆ¼simus: āKas vastlapƤev on tƤnapƤeval tƵesti oluline?ā Vastus on jah! Kui vanasti keskendus vastlapƤev pƵllumajandusele ja looduse tarkustele, siis tƤnapƤeval
Tori hobune 100
Kas teadsid, et Eesti rahvuslik hobusetƵug ā tori hobune ā saab 2025. aastal 100-aastaseks? 5. juunil 1925 kinnitati tori hobune ametlikult omaette tƵuks, millega pandi alus sajandipikkusele ajaloole tƤis tƵuse ja mƵƵnasid. Kunagi oli tori hobune Ć¼le Eesti hinnatud pƵllu- ja tƶƶloom ning tema hiilgeaegadel ulatus tƵu arvukus koguni 200
Krahv Bergi 180. sĆ¼nniaastapƤevaks tema erakordne fotoalbum rahva ette
Krahv Friedrich Georg Magnus Berg ā Sangaste suurmees ja visionƤƤr 16. veebruaril 2025 tƤhistame Sangaste ārukkikrahvā Friedrich Georg Magnus Bergi 180. sĆ¼nniaastapƤeva. Sel puhul avatakse Eesti PƵllumajandusmuuseum temast vƤike nƤitus, mille aukohal on krahv Bergile kuulunud fotoalbum ā Ć¼ks muuseumi haruldasemaid eksponaate. NƤitus annab vƵimaluse sĆ¼veneda krahvi mitmekĆ¼lgsesse ellu ja
Hunt ja karjalaps: igipƵline vastasseis ja austusvƤƤrne kooseksisteerimine
Ćhtedele on hunt vihavaenlane, karjakahjur ja mƵrtsukas, teistele kultusloom - metsakuningas, meie rahvussĆ¼mbol. Selle vastandliku suhtumise juured ulatuvad kaugele.Ā Miks me hundist rƤƤgimeĀ Hunt on Eestimaa metsade peremees, kelle kohalolek on inimesi lummanud ja hirmutanud juba aastatuhandeid. Veebruar, rahvakalendris tuntud kui hundikuu, on just Ƶige aeg rƤƤkida hundist ā tema
Mida jƤlgida takistussƵidu vƵistlustel
Kui sa pole varem ratsavƵistluste takistussƵitu (showjumping) jƤlginud, siis siin on mƵned pƵhipunktid, millele tƤhelepanu pƶƶrata, et vƵistlusest paremini aru saada ja seda nautida: EesmƤrk Ratsanik ja hobune peavad lƤbima takistusraja vƵimalikult kiiresti ja vigadeta. Takistused on erineva kƵrguse ja raskusastmega ning rada tuleb lƤbida kindlas jƤrjekorras. TakistussƵidus algavad tavaliselt
Eesti PƵllumajandusmuuseum pƤlvis muuseumiroti auhinna muuseumihariduse edendamise eest
Eesti PƵllumajandusmuuseum pƤlvis 7. veebruaril Tartus toimunud muuseumiauhindade galal muuseumiroti auhinna muuseumihariduse edendaja kategoorias. See tunnustus anti muuseumi ja Ćlenurme GĆ¼mnaasiumi koostƶƶ eest, mille raames on kooli Ƶpilased saanud tehnoloogiatundide raames vƤƤrtuslikke praktilisi teadmisi ja oskusi erinevates eluvaldkondades. Koostƶƶ sai alguse juba kuus aastat tagasi, kui muuseumi tƶƶtajad hakkasid andma
Merike Lang pƤlvis Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri elutƶƶpreemia
Eesti Kultuurkapital tunnustas Merike Langi rahvakultuuri elutƶƶpreemiaga tema silmapaistva panuse eest Eesti muuseumivaldkonna arendamisse ning kultuuripƤrandi hoidmise ja edendamise eest. Lang, kes juhtis Sihtasutust Eesti Maaelumuuseumid viis aastat kuni 2024. aasta suveni, on oma pika ja pĆ¼hendunud karjƤƤri jooksul jƤtnud sĆ¼gava jƤlje Eesti muuseumimaastikule. Merike Lang on enam kui 30
In Memoriam – Arnold RĆ¼Ć¼tel
Arnold RĆ¼Ć¼tel toetas aktiivselt Eesti PƵllumajandusmuuseumi loomist 1968. aastal, olles sel ajal Tartu NƤidissovhoosi direktor. Eesti PƵllumajanduse Akadeemia (EPA) rektorina sai tema otsus 1971. aastal mƤƤravaks, et muuseumi varad endise Ćlenurme rĆ¼Ć¼tlimƵisa hoonetesse paigutati. āTegutsesin kooskƵlas sĆ¼gava veendumusega, et Eesti rahvale on seda muuseumi vaja ja seda tuleb igati arendadaā.
Eesti Maaelumuuseumid pƤlvis Muuseumiroti konkursil kolm olulist nominatsiooni
Eesti Maaelumuuseumid, kuhu kuuluvad Eesti PƵllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori Hobusekasvandus, on tƤnavu nomineeritud Muuseumiroti auhindadele lausa kolmes mainekas kategoorias. Muuseumiroti auhinnad tunnustavad Eesti muuseumide silmapaistvat loomingulisust, uuenduslikkust ja panust kultuuripƤrandi sƤilitamisse. VƵitjad kuulutatakse vƤlja 7. veebruaril 2025 Tartu Kammivabrikus toimuval auhinnagalal. Eesti Maaelumuuseumide nomineeritud projektid: Aasta konserveerimistƶƶ: