Eesti Põllumajandusmuuseum on uuenemas kaasaegseks avastuskeskuseks ja hakkab kandma nime Maaelu Uudishimukeskus (MUHK). Märtsis sulges uksed senine püsinäitus ning näitusemajas algavad remondi- ja ehitustööd, et avada 2026. aasta sügisel uus ja interaktiivne püsiekspositsioon.   Uus püsinäitus toob külastajani maaelu teemad sidudes omavahel ajaloo, tänapäeva ja tuleviku. Keskuse fookuses on muld, toit, põllumajandus, keskkond ja valikud, mis

Täna üle Eesti toimuv aktsioon „Põllumajandus ristteel“ ei räägi meie jaoks ainult toetustest ega traktoritest linnaringidel. See räägib sellest, kas Eestis on ka tulevikus võimalik toota oma toitu. See küsimus puudutab meid väga otseselt. Eesti Maaelumuuseumidena ühendame kolme paika: MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumi, C. R. Jakobsoni Talumuuseumi ja Tori Hobusekasvanduse.

Lii Sammler, märts 2026 Rada lookleb männimetsaga kaetud liivaluidete vahel, puudutades vahepeal soo serva, et siis jälle kuue meetri kõrguste luidete vahele sukelduda. Kaugusest kostub läbilõikav  kriise, suur lind lendab üle tee ja jääb kõrgesse puulatva istuma. Varakevadisel teel kõndiv mees tõstab üllatunult pea. Kotkas? Tema enda metsas, tema igapäevasel

Tori Hobusekasvandus on paik, kus kohtuvad Eesti hobusekasvatuse ajalugu, elav kultuuripärand ja tänapäevased sündmused. See on keskkond, kus igal hooajal liiguvad nii pered, ratsaspordihuvilised, turistid kui ka kogukond. Nüüd on sul võimalus saada selle loo osaks. SA Eesti Maaelumuuseumid kuulutab välja enampakkumise Tori Hobusekasvanduse kohvikuruumide rentimiseks. Miks just siin? Tall

24. jaanuaril avati MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumis detailiderohke ja palju huvi tekitanud miniatuuride näitus “Vaata, ma kahandasin kolhoosi!” Näitusel on Maaülikooli lektori Taavi Leola loodud miniatuurid, mis peamiselt kujutavad kolhooside aega. Kokku moodustub imeline tervik tolleaegsetest masinatest, hoonetest, inimtüüpidest ja maaelu olustikust.   Uurisime Taavi Leola käest lähemalt, kuidas ta sellise huvitava

Märtsis algab Tori Hobusekasvanduses selle aasta ratsavõistluste hooaeg. Tori karika takistussõidud toimuvad Eesti ühes suurimas ja modernsemas sisemaneežis, kuhu paljud on seni sattunud pigem kontsertide või suuremate sündmuste ajal. Võistluste ajal avaneb võimalus näha, milleks see hoone tegelikult rajati ja milline elu siin igapäevaselt käib. Takistussõidu võistlus toob areenile nii noored sportlased

Avame kevadel Ülenurmel MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumis uue näituse, mis räägib ühiskondlikust toitlustamisest ja toidust propaganda teenistuses aastatel 1950-1990.  Kes veel oleks parem selle perioodi toiduteemade esindajapersoon kui toonane üks tuntuim kokk, toidutehnoloog, paljude kokaraamatute autor ja tervisliku toidu propageerija Linda Petti!  Linda Petti (1918-2000), kokk ja toiduekspert, on meile

Kui küsida, millest sõltub ühe rahva tugevus, pakutakse tänapäeval vastuseks majandust, haridust või poliitilist stabiilsust. Enam kui 150 aastat tagasi jõudis samale järeldusele ka Carl Robert Jakobson. Tema jaoks ei olnud need kolm teemat eraldiseisvad, vaid omavahel lahutamatult seotud. Ilma hariduseta ei ole mõtlevat inimest, ilma majandusliku iseseisvuseta ei ole

Eestis on vastlapäev aastasadade jooksul omandanud sellise hoo ja sära, et seda tähistavad lisaks maainimestele ka linnakodanikud, olgu nad liuglemas lumisel mäenõlval või sootuks kontoris supipausi pidamas. Võib ju tekkida küsimus: „Kas vastlapäev on tänapäeval tõesti oluline?“ Vastus on jah! Kui vanasti keskendus vastlapäev põllumajandusele ja looduse tarkustele, siis tänapäeval