Kas sina lƤhed marti jooksma?
Mardipäeva ajalugu ja tähtsus Mardipäev, see salapärane ja iidne tähtpäev, on üks neist kordadest aastas, kus rahvakalender viib meid ajas tagasi, et meenutada ja elustada vanu kombeid. Tähistatuna iga aasta 10. novembril, on mardipäev üks osa meie esivanemate pärandist, mis on põimunud sügise lõpetamise ja talve algusega. Ajalooliselt on mardipäev
Uudishimu pƤeva aardejaht lasteaialastele – muuseum muutub seikluseks
Muuseumid on pungil ajaloost ja kultuurist. Kas oled aga kunagi mƵelnud, et muuseum vƵib olla ka seikluslik? Eriti lastele.... Aardejaht lasteaialastele on hea vƵimalus muuta muuseumikülastus pƵnevaks avastusretkeks. 17. novembril, Uudishimu pƤeval, kutsume lasteaialapsi kell 10-12 aardejahile. Seiklus toimub Ƶues, seega selga ilmastikule vastavad riided. Hind 3 ā¬/laps. Muuseum
10 põhjust, miks külastada Uudishimu päeva Eesti Põllumajandusmuuseumis
Uudishimu ā see on tunne, mis on meid saatnud lƤbi aegade, aidanud avastada uusi maailmu ja mƵista paremini seda, mis meid ümbritseb. Uudishimu pƤev on president Alar Karise algatus, mille eesmƤrk on ühiskonnas teadmiste vƤƤrtustamine, teadmiste ja silmaringi laiendamine. Eesti PƵllumajandusmuuseum kutsub sind Uudishimu pƤevale, et avastada, Ƶppida ja imestada.
Nahkhiired – ƶkosüsteemi varjatud valvurid
Nahkhiired on sageli valesti mõistetud olendid, kes seostuvad müütide ja legendidega, kuid tegelikult on nad meie planeedile hindamatu väärtusega. Nad on varjatud valvurid, kes hoiavad meie ökosüsteemi tasakaalus täites mitmeid kriitilisi rolle alates putukate kontrollimisest kuni taimede tolmeldamiseni. Avastagem koos nahkhiirte maailma ja nende tähtsust meie ökosüsteemile. Eesti Põllumajandusmuuseumis on
Maa Maagia: müstiline mustkunstietendus Eesti Põllumajandusmuuseumis
Kujuta ette kohta, kus aeg peatub ja kõik tundub võimatu. Kujuta ette õhtut, kus maa, tuli, õhk ja vesi tantsivad sinu ümber, avades uksi teise dimensiooni. Kujuta ette kohta, kus saad kohtuda kahe tippmustkunstnikuga ja kogeda maagiat nagu ei kunagi varem. See kõik on võimalik Eesti Põllumajandusmuuseumis, kus 13., 14.
Ćpilased aiamaal: kuidas Eesti PƵllumajandusmuuseumist sai ƵuesƵppeklass
Kas oled kunagi mƵelnud, et koolitunnid vƵiksid ka aiamaal toimuda? Kui ei, siis tƤnane pƤev oli tƵestus, et vƵivad küll! VƤhemalt Ćlenurme Gümnaasiumi Ƶpilased saavad tƶƶƵpetuse tunde just nii huvitavalt lƤbi viia. Mis vƵiks olla parem kui reaalne praktiline tegevus kohe pƤrast koolikella helinat? Hommik kell 8: kƤrud, rehad, korvid
PonisƵidud Eesti PƵllumajandusmuuseumis: seiklus, mis jƤƤb meelde!
Kallid lapsevanemad ja muidugi ka teie pisikesed seiklejad! Kas olete valmis elamuseks, mida teie lapsed ei unusta? Kellaaeg ja koht Igal laupäeval ja pühapäeval kell 13.00-14.00 ootavad Eesti Põllumajandusmuuseumis ponid Prints ja Silvester teie lapsi meeldejäävatele sõitudele. Elate Tartus või selle ümbruses, olete perega Tartus avastamas põnevaid kohti - tulge
Koondasime mesilased…
Ćra nüüd ehmata, muuseumitƶƶlt ei lastud ühtegi usinat tƶƶmesilast lahti, vaid meie koondasime meie mesitaru mesilasi. Kas tead, mida tƤhendab mesilaste koondamine? Mesilaste koondamine on protsess, kus mesinik valmistab mesilaspere talveks ette, viies mesilased talvekorterisse ehk tarusse ning tagades nende ellujƤƤmise külmematel kuudel. See on oluline, sest talv on mesilastele
KƵrgema Kunstikooli Pallas tekstiilitudengid muuseumis linatƶƶdel
Kõrgema Kunstikooli Pallas teise kursuse tekstiilitudengid tegid 29. ja 30. augustil Eesti Põllumajandusmuuseumis materjalitöötluspraktika raames linatöid. Kevadel aitasid nad külvata 120m2 kiulina, nüüd kitkusime suvel ilusti kasvanud taimed üles ja kupardasime ära, et ka järgmiseks aastaks oleks seemneid, mida maha panna. Tudengid said harjutada linavarte lõugutamist, ropsimist ja sugemist eelmisel
Eesti toidu kuu laste loovustƶƶde konkurss
Hea õpetaja! September on Eesti toidu kuu! Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Eesti Põllumajandusmuuseum kutsuvad 5.-7. klasside õpilasi osalema loovtööde projektikonkursil, mille eesmärk on suunata lapsi mõtestama mõistlikku ja läbimõeldud tarbimist ning seeläbi vähendama toiduraiskamist. Eesti kodumajapidamistes tekib aastas 80 564 tonni toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 33 837 tonni ehk ligikaudu 40%.