Reherull
Hobustega veetav jäme puurull suvivilja peksmiseks. Võeti Liivimaal kasutusele 19. sajandi algul. 20. sajandi algul loobuti reherullidest rehepeksumasina laiema kasutamise tõttu. Annetanud August Udumäe Haanja vallast Kääraku külast Ala-Kääraku talust.
Koot
Viljapeksuriist, mille pika varre külge on kinnitatud kolk. Eesti hakkas koot ühest puust varta välja tõrjuma hiljemalt 17. sajandil ja oli 19. sajandiks levinud üle kogu maa. Annetanud Jüri Ratas Viljandi katsesovhoosist 1970. a.
Rauts
Väike vikat koos rehaga rukki lõikamiseks. Rautsi ja rautsireha eelis sirbiga rukkikoristamise eeliseks oli see, et ei pidanud kummarduma. Levis 19. sajandil peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis. Saadud Pärnumaalt Audru külanõukogust Soeva külast Uuetoa talust 1980. a.
Sirp
Vanem sirbitüüüp, massiivse lameda teraga ja kanna külge needitud kõvera varrega. Kasutati 19. sajandil Lääne-Eestis. Annetanud Johannes Raud Läänemaalt Lihula vallast Hälvati külast Sepa talust 1973. a. Valmistanud annetaja vanaisa Kustas Raud.
Uuemat tüüpi sirp, mis oli suuremas osas Eestist rohkem levinud alates 11.-13. sajandist. Levis Baltimaadele Novgorodi ja Pihkva alalt. Kaarjam ja peenem kui vanem tüüp, hambuline. Annetus, kogutud Rapla raj, Märjamaa Paeküla kolh. Kagevere [Kaguvere]külast. Annetanud Mihkel Kildema.
Käsikülvik
Valmistatud 1967. a. Moskvas Üleliidulise Põllumajanduse Mehhaniseerimise Teadusliku Uurimise Instituudikatse-konstruktsioonitehases. Kasutati Eesti Põllumajanduse Instituudi Mullateaduse ja Agrokeemia kateedris köögiviljade külviks.
Sorteer-puhasti Petkus
Elektri jõul töötav sorteer umbrohuseemnete eraldamiseks. Valmistanud Petkus Saksamaal 1969. a. Kasutanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia Taimekasvatuse kateeder. Annetanud 2013. a. Juhan Jõudu Eesti Maaülikoolist.
Seemnete jagaja
Seade seemnete jaotamiseks suuruse järgi. Kasutatud Eesti Põllumajanduse Akadeemia Taimekasvatuse Kateedris. Annetanud Juhan Jõudu 2013. a.
Laborikaal
Valmistatud 1975. a. Leningradis tehases ZLG Gosmetr. Kasutatud Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudis silolaboris. Viimati taadeldud 1998. a.
Õlelõikaja
Annetanud M. Miilberg Jõgeva rajoonist Pajusi kolhoosist 1968. a. Kasutatud 1925-1950. a.
Kotihoidja
Annetanud A. Peepmaa Hellenurme vallast Pastaku külast Arbi talust 1989. a.
Rabamispink
Rabati parim osa rukkist, pekstes seda vastu pingi serva. Kogu Eestis peale osa Põhja-Eesti (peamiselt Saaremaa) olid kasutusel diagonaalsed rabamispingid. Terad veeresid mööda kaldpinda alla. Annetanud Hans Puhu Viljandimaalt Olustverest Peedi talust 1969. a.
Sari (hõre)
Hõredam sari vilja tuulamiseks, mille abil eraldatakse viljast kõrred, kõlgused ja suurem praht.
Ummik
Ühest puust õõnestatud nõu. Kogumise ajal on arvatud, et seda kasutati mee hoidmiseks. Annetanud Vilja Klaassepp 1982. a. Pärit Valgamaalt Hellenurmest Käppa külast ja talust.
Rautsireha
Väike reha koos rautsivikatiga rukki koristamiseks. Rautsireha ja -vikatiga rukkikoristus levis 19. sajandil peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis, nõudis vähem aega kui sirp. Annetanud Jüri Kasemaa Pärnumaalt Murru külast Puhkama talust 1970. a.
Vart
Looduslikust kõverast või painutatud puust viljapeksukaigas.Oli 18.-19. saj. koodi kõrval rukkipeksul kasutusel kogu maal, v. a. Kagu-Eestis. Järk-järgult tõrjus koot varda kõrvale. Ainsa peksuriistana kasutati varta 20. saj. algul paiguti Lääne-Eestis ja saartel. Annetanud Marta Saarde Pärnu rajoonist "Kalevipoja" kolhoosist Põhama külast, Kolga talust 1972. a.
Rehereha
Rehealuses viljapeade ja kõrte kokku riisumiseks. Hiljem masinpeksu ajal põhu puistamiseks. Annetanud Selma Vasar Virumaalt endisest Mahu vallast Abaja külast Vasara talust 1974. a.
Aidakaal
Valmistatud Tartus E. Sattelbergi kaalutöökojas.
Aidakaal varude kaalumiseks, võimalik kasutada kuni 250 kg raskuste puhul. Mittevõrdõlgne kangkaal, mille õlgade suhe on muutumatu. Mõeldud kaalumiseks ülekandega 1:50-le.
Ühel pool posti on ribi vihtide asetamiseks. Vihte on 7: üks 2 kg, 2- 1 kg, 2- 20 kg kaalumiseks, kõigile peale kirjutatud ülekandearv 1:50 ja vastavalt massid, mille kaalumiseks nad on mõeldud. Kaks väiksemat vihti on 200- ja 100-grammised, peale kirjutatud ülekandearv 1:100 ja mass, mille kaalumiseks nad on mõeldud (kg lühend vene tähtedega. 200-grammisel on teisel küljel kolmes kohas vene täht Б, väiksemal nr 1.)
Kasutatud Virumaal Kadrina vallas. Annetanud Herbert Mesi 2009. a.
Uhmer
Paksude seintega nõu peamiselt kruupide jahvatamiseks. Kadus Eestis kasutuselt 19. sajandi lõpul.
Kruubiuhmer. Valmistanud annetaja isa eluajal, kes suri 1918. a 65-aastaselt. Annetanud Alfred Oja Võrumaal Erastveres Jaama talus 1975. a.