Kärjekahvel

Tööriist kärgede lahtikaanetamiseks enne vurripanekut. Annetanud Vilja Klaassepp Valga rajoonist Hellenurmest Käppa talust 1982. a. Pärit talust, mis kuulus annetaja sugulastele.

Kanarbikumeepress

Annetanud Maido Kikkull Pärnumaalt 2010. a. Eset kasutas Maido Kikkulli isa, kes oli Sindis metsavaht. Aastas koguti 20-30 kg kanarbikumett.

Press on mõeldud paksu mee kärgedest eraldamiseks, kui vurritamine pole efektiivne. Koosneb kalasabatappidega valmistatud kastist, mis toetub allapoole laienevatele jalgadele.
Kärgederuumile käib peale tiibkruvidega suletav kate mille otstesse on poltide alla kinnitatud metallist alused (kinni neetidega). Kattelaua alaküljel on sooned, kuhu suubuvad kärjeruumi küljed on plekist, milles on augud. Põhjaks on puitlaud. Vänt kasti ühel küljel surub keeramisel kärjed klotsidega kokku ja mesi väljub piludest kasti külgedel. Kärjed jäävad kasti.
Kärjed pandi kiilude vahele kasti, keerati kruvid kinni, vänt käis raskelt, sest kanarbikumesi on paks. Alla käis kauss.

25-raamiline eesti taru

Õhukese toppega 25-raamilise Eesti taru projekti kinnitas Eesti Mesinduse Nõukogu 1960. aastal, kuna 1948. a. kinnitatud 22-raamiline taru oli osutunud liiga väikeseks ja raskeks.

Kunstkärgede graveerimise rull

Toodetud Dnepropetrovski mehaanikatehases. Kuulunud EPA inventari hulka.

Meevurr

Masin mee eraldamiseks kärgedest tsentrifugaaljõu mõjul. Horisontaalsuunas pöörlevaid meevurre on vähem. Annetanud Jaan Saar Pärnumaalt Tali vallast Veelikse külast Aluste talust 2012. a.

Dadant-Blatti taru

Charles Dadant-Blatt (1863-1902) oli Prantsuse ja Ameerika mesinik. Tema väljatöötatud tarutüüp oli Eestis levinud tsaariaja lõpul ja osalt ka hiljem.

Püstraamiga taru

Taru on mõeldud mesilaspere elu vaatlemiseks. Raamid vastavad Levitski taru raamide mõõtmetele. Valmistatud Eesti Põllumajandusmuuseumis.

16-raamiline eesti taru

16-raamiline variant Eesti tarust töötati välja 1929. aastal. Hiljem Nõukogude ajal jäi ta muutunud majandusolude jaoks liiga väikseks, mis tingis Eesti 22-raamilise ja Eesti 25-raamilise taru väljatöötamise. Saadud Viljandimaalt Abja-Paluojalt.

22-raamiline eesti taru

22-raamilise Eesti taru projekti kinnitas Eesti Mesinduse Nõukogu 1948. a., kuna 16-raamiline Eesti taru jäi kolhoosikorra oludes liiga väikeseks. Kuna 22-raamiline eesti taru osutus omakorda samuti liiga väikeseks ja raskeks, kinnitas Eesti Mesinduse Nõukogu 1960. a. 25-raamilise Eesti taru projekti.

Korpustaru

Annetanud Lembit Inno Kohtla-Järve rajoonist Viru-Jaagupi külanõukogust Kannastiku külast 1982. a.

Meevurr

Masin mee eraldamiseks kärgedest. Saadud Viljandimaalt Lahmuse vallast 1993. a.

Õlgtaru alumine osa

Õlgtarusid hakati Eestis kasutama 18. sajandil, kui mesindus kolis kodule lähemale. Annetanud Helmut Neerut Paide rajoonist Käravete sovhoosist 1969. a.

Pakktaru

Pakktarusid hakati Eestis kasutama 16. sajandil, esialgu puude otsas. 18. sajandil püstitati eraldi pakktarusid majadele lähemale. Annetanud Jüri Peterson Valgamaalt Sangaste kihelkonnast Mäeküla külast Tžäpste talust.

 

Kärjetraadi pingutamine

Mesilased paviljonist välja

Köögiviljakasvatus 1930.ndail

Aiandusega seotud esemed

Kartulikonks

Annetanud Karl Tiidus Rakvere rajoonist Viru-Nigula kolhoosist 1972. a.

Marjakombain

Annetanud Aino Soekarusk Põlva rajoonist Ahja kolhoosist Ibaste külast Punni talust.

Sülemivakk

Anum sülemi mahutamiseks enne selle tarrupaigutamist. Kasutatud 1920-1940. Annetanud Salme Pedak Viljandi rajoonist endisest Võisiku vallast Kutre talust 1976. a.

Külvimarkeer

Kasutati Jõgeva sordiaretusjaamas arvatavasti teravilja külviridade mahamärkimiseks. Tippude vahekaugus 15 cm.

Mürgiprits OPP-1

Seljaskantav mürgiprits. Valmistatud Svetlovodski Plastmassitehases 1974. a. Annetanud aiandusteadlane Paul Juurikas 1993. a.

Mürgiprits Calimax

Valmistanud Rheinlandische MaschinenjaMetallwaren-Fabrik 1912. a. Annetanud aiandusteadlane Paul Juurikas 1993. a.

Rohemaaviljelusega seotud esemed

Vikati puuluisk

Annetanud Kalju Kallion Võrust 1989. a.

Luisk

Vikatiluisk taskuga. Annetanud Evald Poolakese Alatskivi sovhoosist Mesi külast Madi talust.

Vikat

Vene vikat ühe käepidemega, mis on painutatud oksast kahele poole vart. Selline vikat oli rohkem levinud Ida-Eestis. Annetanud Arnold Puust Pärnu rajoonist endisest Are vallast Marjassaare külast 1968. a.

Vikatipinn

Väike alasi maa sisse löödud posti otsas, mille peal taoti haamriga õhemaks (pinniti) pehmema vikati tera.  Vikatite pinnimine oli üldine Kesk- ja Ida-Euroopas. Annetanud Jüri Mittal Jõgeva rajoonist Lustivere külanõukogust Vaaduri talust 1972. a.

Kõik õigused kaitstud © SA Eesti Maaelumuuseumid