Kas sul on ka nii olnud, et rassid mitu tundi aias, aga pärast on naeratus näol ja südames hea tunne, et midagi toredat on korda saadetud? Võib-olla annab selg pisut tunda ja küünealused on mullased, kuid peenrale vaadates oled endaga rahul ja rusuvad mõtted, mis enne peas tiirlesid, on kui võluväel kadunud. Muidugi on sinu töö tulemus kohe silmaga näha, aga kas selle hea tunde taga võiks olla ka midagi silmale nähtamatut?

Just seda võimalust uurivad teadlased, kelle tähelepanu on köitnud mullas elav bakter Mycobacterium vaccae, mida kutsutakse vahel ka „õnnebakteriks“. Kuigi nimi võib kõlada nagu aiandushuviliste inside joke, on selle taga teadusuuringud, milles on leitud üllatavaid seoseid bakteri, meie keha kaitsesüsteemi ja aju tegevuse vahel.

• Mullabakter võib mõjutada meeleoluga seotud ajutegevust. 2007. aastal avaldatud hiirekatses aktiveeris sellest bakterist valmistatud preparaat serotoniini tootvaid närvirakke; serotoniin on aga aine, mis aitab närvirakkudel omavahel suhelda ning osaleb muu hulgas meeleolu reguleerimises, mistõttu tuntakse seda rahvasuus ka õnnehormoonina.

• Teadlasi huvitab ka bakteri võimalik roll stressiga toimetulekul. 2016. aasta katses tulid bakteripreparaati saanud hiired pikaajalise stressiga paremini toime ja neil esines vähem stressiga seotud soolepõletikku, mis annab põhjust uurida, kuidas mullast pärit mikroob võib immuunsüsteemi kaudu mõjutada nii keha kui ka käitumist.

Sellest oleks ahvatlev järeldada, et peenra rohimisega saamegi oma igapäevase õnneannuse kätte, kuid seda teadus veel kinnitanud ei ole. Nendes katsetes manustati hiirtele kindla koostisega preparaati, mitte ei lastud neil lihtsalt mullas toimetada. Samuti pole tõestatud, et mulla katsumine või nuusutamine tõstab inimese serotoniinitaset, ehkki aiatöö ja parema enesetunde seost on leitud ka inimesi uurides.

• Aiatöö võib aidata pingeid leevendada. 2023. aastal avaldatud uuringus, kus osales 291 täiskasvanut, vähenesid kogukonnaaias aiamaa saanud rühmas stress ja ärevus rohkem kui neil, kes jäid aiamaa ootenimekirja. Tulemus käis aiatöö kui terviku kohta, millesse kuulusid ka liikumine ja teiste inimestega suhtlemine.

Nii võibki see mõnus tunne pärast aiatööd tulla mitme asja koosmõjust: oled saanud end liigutada, mõneks ajaks ekraanidest eemalduda ja oma kätega seemne või taime mulda pista, mille kasvamist saad homme jälle vaatama minna. Mullabakterite osa selles loos alles uuritakse, kuid meie igapäevaellu ulatub mulla mõju palju kindlamaltki, kui esmapilgul mõtleme.

• Umbes 95 % meie toidust sõltub otseselt või kaudselt mullast. See seos jõuab ka sinu hommikuse juustuvõileivani, sest teravili vajab kasvamiseks mulda ning lehm mullal kasvanud sööta.

• Supilusikatäies mullas võib olla rohkem elusorganisme kui inimesi Maal. Nii mahub ühe väikese mullakamaka sisse elu, millest suuremat osa me palja silmaga kunagi ei näe, kuid mille uurimine aitab mõista ka meie endi tervist ja heaolu.

Kui järgmine kord aias toimetades märkad, et oled unustanud telefoni vaadata ja mõni vaevanud mure on jäänud tagaplaanile, siis tasub seda hetke nautida, isegi kui „õnnebakteri“ roll vajab veel uurimist.

Kui aga tahaksid lähemalt tuttavaks saada selle eluga, mis sinu peenras peidus on, ootab sind MUHKis Ülenurmel näitus „Milleks mulle muld?!“, kuhu tasub minna nii laste, kui vanemate kui vanavanematega.

Allikad: Lowry jt, 2007 · Reber jt, 2016 · Litt jt, 2023 · Panțiru jt, 2024  · FAO: muld · FAO: toit