Alates 18. septembrist 2026

Mis häält teeb muld? Kas taimed räägivad? Kui palju tööd teeb üks vihmauss? Kuidas jõuab toit põllult poeriiulile, milline näeb välja põllumajandus siis, kui mängu tulevad satelliidid, robotid ja tehisaru?

18. septembril saab Ülenurmel asuv näituste maja täiesti uue sisu. Rohkem kui 600 ruutmeetril avaneb uus püsinäitus „Milleks mulle muld?! Seemnest saagini, äkkest robotini“, mis viib külastaja maa alla, põllule, poodi ja lõpuks põllumajanduse ning toidu tulevikku.

See ei ole näitus vitriinidel, vaid siin saab kuulata, katsetada, mängida, uurida ja ise järele proovida. Uus näitusekeskkond ühendab tänapäevase põllumajanduse ja toidutootmise küsimused ajaloolise vaatega ning näitab, kui palju on muutunud inimese oskused, tööriistad ja tehnoloogia ning kui palju sõltub endiselt ühest üsna tagasihoidlikuna tunduvast asjast meie jalge all - mullast.

Kuidas toita kasvavat inimkonda planeedil, mis ise ei kasva?

See on üks näituse keskseid küsimusi.

Muld seob omavahel inimesed, looduse ja toidu. See on elukeskkond miljarditele organismidele, taimede kasvupind, vee hoidja ja puhastaja ning kõige lõpuks ka suure osa meie toidu alguspunkt. Näitus kutsub vaatama mulda elava süsteemina, millest sõltub palju rohkem, kui igapäevaselt märkame.

Samal ajal küsib näitus, kuidas mõjutavad seda süsteemi meie põllumajandus, tehnoloogia ja tarbimisvalikud ning kuidas leida tasakaal suurema toiduvajaduse ja piiratud loodusressursside vahel. Näituse maailmakellad seovad omavahel rahvastiku kasvu, toidutootmise, toidu raiskamise ja magevee kasutamise ning toovad need küsimused lõpuks tagasi mulla juurde.

Maa all toimub rohkem, kui pealt paistab

Kui palju elu võib olla ühes lusikatäies mullas? Milleks on mullale vaja poore? Miks on vihmauss tegelikult üks väga oluline „mulla insener“?

Näitus viib külastaja maailma, mis jääb tavaliselt silma eest varju. Siin saab uurida mulla elustikku, taimejuuri ja mulla tihedust, kuulata taimede omavahelisi „vestlusi“ ning avastada, kuidas vesi, õhk, mikroorganismid ja vihmaussid mõjutavad taimede kasvamist.

Ja mõni asi tuleb sõna otseses mõttes ise läbi proovida.

Kivist kõplast satelliitide ja robotiteni

Inimene on Eesti aladel maad harinud tuhandeid aastaid. Selle aja jooksul on kivist kõplast ja kuuselatväkkest jõutud adra, külviku, traktori ja kombainini ning sealt edasi GPSi, sensorite, droonide ja robotiteni.

Näitusel avaneb põllumajanduse pikk arengulugu alates esimestest põlluharijatest kuni tänapäeva nutipõllumajanduseni. Muutunud pole ainult masinad. Muutunud on ka see, kuidas me mulda kasutame, mida kasvatame, kuidas saaki suurendame ning kuidas püüame samal ajal vähendada põllumajanduse mõju loodusele.

Saab näha ja uurida ajaloolisi põllutööriistu, võrrelda nende arengut ning mõista, miks üldse põldu küntakse, äestatakse, rullitakse, kultiveeritakse või pritsitakse. Ja loomulikult saab ka ise traktori rooli istuda.

Aga kuidas toit poodi saab?

Poeletil näeme valmis leiba, juustu, muna, kartulit või avokaadot. Harva mõtleme sellele, kui pika teekonna on iga toiduaine enne seda läbinud.

Näitusel saab jälgida erinevate toitude teekonda kasvatamisest ja tootmisest töötlemise, transpordi ja poeriiulini. Mõne toidu teekond algab Eesti põllult, teise oma tuhandete kilomeetrite kauguselt ning kolmanda puhul sõltume keerukast rahvusvahelisest tootmisahelast.

See paneb küsima ka midagi palju suuremat: mida tähendab meie toiduvalik mullale, veele, keskkonnale ja kohalikele tootjatele?

Mida sööme tulevikus?

Putukavalk? Seentest toodetud valk? Laboris kasvatatud liha? Piimavalk, mille tootmiseks pole vaja lehma? Või koguni õhust toodetud valk?

Kõlab ulmeliselt, kuid suur osa sellest ei ole enam ulme. Mitmeid nn tulevikutoite juba toodetakse ning uusi lahendusi otsitakse üle maailma selleks, et kasutada vähem põllumaad, vett ja muid ressursse.

Näitusel saab uurida kultiveeritud liha, mükoproteiini, putukavalgu, vetikate, täppisfermentatsiooni, 3D-prinditud toidu ja teiste uute võimaluste maailma.

Samal ajal ei kao kuhugi tuttav põld. Tuleviku põllumajanduses võivad ühel ajal tegutseda nii põllumees, satelliit, robot kui ka miljardid mullas elavad mikroorganismid.

Mis kõik sind näitusel ees ootab?

Näitus uurib muu hulgas:

  • kuidas muld tekib ja mis seal tegelikult elab;
  • kuidas inimese tegevus ja tarbimisharjumused mulla seisundit mõjutavad;
  • mida „räägivad“ omavahel taimed;
  • kuidas on põllumajandustehnika ja tootmisviisid tuhandete aastate jooksul muutunud;
  • kuidas satelliidid, robotid ja tehisaru põllumajandust muudavad;
  • kuidas jõuab toit põllult meie lauale;
  • milline mõju on erinevatel toiduvalikutel keskkonnale;
  • milliseid uusi toite võime tulevikus süüa;
  • kuidas tagatakse toidujulgeolek ja milline roll on selles mullal, põllumajandusel ja meil endil.

„Milleks mulle muld?!“ ei ole ainult näitus mullast. See on näitus meie toidust, inimese leidlikkusest, loodusest, valikutest ja tulevikust.

Tule uudistama, proovima, avastama, kuulama ja võib-olla ka mõnele täiesti tavalisele asjale uue pilguga vaatama.

Avame 18. septembril 2026

Ole valmis. Maa all toimub palju rohkem, kui pealt paistab.

Projekt: Motor OÜ
Ehitus: Pult OÜ
Kuraator: Sandra Lääne

Näituse loomist on toetanud muuseumide kiirendi.

Kõik õigused kaitstud © SA Eesti Maaelumuuseumid