Õunad, või, jõuluhaned ja -põrsad — sellist kraami pakiti Kurgjal enne pühi sugulastele saatmiseks. Oma pere jõululauale tehti vorsti, sülti ja pasteeti. Pidulikkust lisasid hanepraad, pühadesai ja puding. Talvine vaikus asendus mõneks ajaks pakkimise ja pühadeettevalmistustega.
Kurgja jõuludest ja pere sidemetest Peterburi sugulastega annavad aimu 20. sajandi alguse kirjad. Carl Robert Jakobson oli selleks ajaks juba manala teed läinud, kuid tema naise ja tütarde elu Kurgjal jätkus. Ka Peterburi teatri- ja seltskonnaelu keskel meenutati Kurgja jõule ning võrreldi nendega oma pühadepidamist.
Peterburis teatrisse, Kurgjal lumevaikus
Jakobsoni tütar Linda töötas mõnda aega Peterburis guvernandina ehk koduõpetajana. Ta külastas seal sageli oma tädi Natalie, Carl Robert Jakobsoni õe perekonda. Täditütar Hilda kirjutas 1906. aasta jaanuaris Linda õele Elsale Kurgjale: "Linda oli meie juures ja sättisime teatrisse. Tegime end parajasti ilusaks, kui ma ütlesin – Kas pole hämmastav, Linda, et läheme teatrisse, veedame lõbusalt ja rõõmsalt paar tundi aega, samas kui Kurgjal on kõik lumine, vaikne ja monotoonne? Ja Linda vastas – mõtlesin just sama."
Kolm aastat hiljem, 1909. aastal, kirjutas Hilda Elsale: "Kallis Elsa, sa pead jälle kogu talve seal metsas jää ja lume vahel istuma... Linda on täna meil, aitab jõulukinke pakkida, mis me eile ostsime."
Linda sai neil aastatel osa Peterburi pühade-eelsest melust. Elsa luges sugulase kirjeldusi Kurgjal, kus talvepäevade rütm oli teine.
„Ehtsad Liivimaa jõulud”
1911. aastaks oli Linda tagasi kodus. Peterburi sugulaste jõululauale jõudsid aga kodukandi maitsed. Hilda kirjas mainitud Marta oli õpetaja ja kirjanik Marta Pärna, Natalie tütar ning Linda ja Elsa täditütar.Hilda kirjutas: "Marta tõi Valgast kaasa rasvased haned, sinki, piparkooke ja õunu, ema tegi verivorsti. Kokkuvõttes olid meil ehtsad Liivimaa jõulud, mitte kehvemad kui Kurgjal. Kolossaalne, millise hulga hapukapsast ja pekki me nahka panime!"
Hilda kirjeldab siin Peterburi pere pidulauda. Kurgja pühad olid talle mõõdupuuks ka pealinnas: kodukandi toitude abil sai Liivimaa jõulutunde kaasa võtta.
Kurgja jõululoo järgi süüdati õhtuti kuusel küünlad. Nende valguses helkisid haprad ehted.
Pere küünlalühter jõuab näitusele
Pühade eel saab C. R. Jakobsoni Talumuuseumis lähemalt vaadata pikkade traatjalgade ja väikeste metallkuulidega küünlalühtrit, mis kuulus Jakobsoni pere jõulukaunistuste hulka.
Novembri keskpaigas jõuab lühter koos jõuluehetega ühe eseme näitusele. Muuseumi kogudes hoitavate kaunistuste seas on sitikakujuline ehe, läikivasse paberisse mähitud kompvekikujuline ehe ja lilleõit meenutavad jõulupuu küünlajalad.
Tänavu möödus Jakobsoni sünnist 185 aastat. Selle puhul on muuseum toonud aasta jooksul kogudest külastajate ette eri esemeid: näiteks sinised prilliklaasid, lokitangid, seelikuääre tõstja ja hõbepärja. Oktoobri lõpust on tähelepanu keskmes käsilatern, novembri keskpaigas saabub järg jõuluväljapaneku kätte.
Kirjades on juttu teatrist, jõulukinkidest ja pidulauast. Muuseumis saab aga lähedalt uurida esemeid, mis kuulusid tollasesse argipäeva ja pühadeaega.
Kolm põnevat leidu aasta väljapanekutest
Käsilaternas on koht ka tikkudele. Kui laterna jalg lahti kruvida, avaneb sahtel, kus neid hoida. Laternat saab nii käes kanda kui ka kaane siseküljel olevate konksude abil riputada.
Lokitangid kuumutati pliidil. Elektrilise juuksekoolutaja eelkäijaga sai lokkida juukseid või keerata vuntse....vastavalt sellele, kes parasjagu soengut sättis.
Pikka seelikut ei pidanud alati käega üleval hoidma. Seelikuääre tõstja klamber kinnitati allääre külge ja ühendati paelaga vööga. Nii sai rõivaäärt kõrgemal hoida ning käed jäid vabaks.
Talupere jõulud Kurgjal
20. detsembril kell 11–14 saab C. R. Jakobsoni Talumuuseumis osa talupere jõuluaskeldustest. Räägime vanaaja jõulukommetest, küpsetame veskis jõuluorikat ehk jõululeiba ja meisterdame häärberis jõulumeene. Külastame taluloomi ning maitseme rehetares karaskit ja joome teed. Avatud on Rehikohvik.
Kell 13–14 saab teha hobusõitu kuljuste helinal. Sõit maksab 3 € inimese kohta ja selle toimumine sõltub ilmast.
Perepilet 20 €, täispilet 10 €, lapsepilet (4–16 a) 5 €. Kuni 3-aastased lapsed tasuta.