Eesti Põllumajandusmuuseumi kogud

Eesti Põllumajandusmuuseum jäädvustab oma kogudes Eesti maakuluuri, põllumajanduslikku tootmist, omandisuhteid, põllumajandusharidust ja -teadust puudutavad ainest, säilitab, uurib ning vahendab seda laiemale üldsusele näituse- ja teadustegevuse kaudu. Teave kogude kohta on kättesaadav Eesti Muuseumide Infoväravas MuIS aadressil www.muis.ee/catalogue (Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Maaelumuuseumid SA).  

Eesti Põllumajandusmuuseumi kogudes on ligikaudu 59 000 museaali, millest üle poole moodustab fotokogu.  

Dokumentide ja käsikirjade kogu

Liplapi aiatöö- ja majapidamiskool (1920-1927) oli Eestis ja kogu Venemaal esimene omataoliste seas. Pildil 1914. aastal Ella Kulkinile väljastatud lõputunnistus. EPM TR 1264 A.

2019. aasta seisuga on dokumentide ja käsikirjade kogu suurus 12 000 museaali. Ajaliselt hõlmavad need tsaariaega, Eesti Vabariiki 1918-1940, Teise Maailmasõja aegseidokupatsioone, Nõukogude Eestit ning ka taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Dokumentide ja käsikirjade kogust leiab väga mitmekesist materjali maaparanduse, taimekasvatuse, aianduse, mesinduse, loomakasvatuse, põllumajanduslike organisatsioonide, põllumajanduspoliitika, põllumajandushariduse ja muudegi põllumajandusega seotud teemade kohta, arvukalt leiab erinevaid nõukogude aegseid teadlaste ja üliõpilaste teadustöid.

Suur osa meie kogu materjalist on seotud talude ajalooga. Nii võib meie muuseumist leida talukaarte, ostu-müügilepinguid, maaparandusplaane, majapidamisraamatuid, auhinnatunnistusi, isikudokumente, kviitungeid, teatisi, aga ka näiteks põhjalikumaid kodu-uurimuslikke töid ning mälestusi elust maal ja taludes tsaariajast alates. Analoogseid materjale leiab ka nõukogudeaegsete ühismajandite, kolhooside ja sovhooside kohta. Mahukamad on veel erinevate silmapaistvamate põllumajandusteadlaste materjalid, muuhulgas on esindatud  Elmar Haller, Jüri Kuum  ja Kalju Kask, ning organisatsioonide nagu Eesti Sordiparanduse Seltsi, Roela-Altserva Maanaiste Seltsi, Eesti Loomaarstide Koja ja Haanja Maanoorte Ringi materjalid.

Esemekogu

Aurukatel lanz 1922. Iseliikuv aurukatel Lanz aastast 1922. Kasutatud Mammaste Masinaühisuses Põlva lähedal, hiljem kolhoosis Koit. EPM 2021 E 980

Kogu sisaldab etnograafilisi põllutööriistu, põllumajandustehnikat, majapidamis- ja tarbeesemeid, Eesti Maaülikooli ja põllumajanduslike koolide õppematerjale.

Kogude komplekteerimisel on tugevuseks olnud seos Eesti Maaülikooliga ja 1970.–1980. aastate kogumisreisid (kogumise haare ulatub peaaegu üle kogu Eesti).

Näituseväljakul paikneb unikaalne suuremõõtmeline põllumajandustehnika: traktorid, ekskavaatorid ja teised eksponaadid. Varem näituseväljakul asunud lokomobiilid on paigutatud ekspositsioonihoone nr 4 (Linamaja) tehnikafondi näitusele.

Muuseumis säilitatakse väheleiduvaid Eestis toodetud põllumajandusmasinaid: „Lellepi“ külvikuid, „Franz Krulli“ atru ja niidukeid, „Lõhmuse“ atru, kännujuurimismasin, külvik-kultivaator, „Ratniku“ tuuli- ja kartulivõtumasin. Nõukogude perioodist on esindatud „Punane Krull”, „Võit” (endine „Lellep”), Põlva EPT.

Rikkalikult on esindatud rehepeksumasinad, külvi-, koristus- ja tuulamisvahendid. Muuseumil on ainulaadne 81-esemeline talurahva veovahendite kogu, milles leidub vedruvankreid, vitsratastega heinaveokärusid, regesid, saane, palgiveokelke, kaarikuid.

Arvukalt on muuseumis linakasvatuse ja –töötlemisega seotud esemeid: eritüübilisi lõuguteid, ropsimõõku, linaraatse, linakamme, käsi- ja hobujõul töötavaid linamurdmismasinaid.

Mesindusinventarist on esindatud eritüübilised õlg-, pakk- ja raamtarud.

Piimandusega seotud esemetest on enim koorelahutajaid ja võimasinaid. Haruldane on Karl Julius Happichi kollektsioon, mis sisaldab piimaproovi võtmise vahendeid, laboratooriumiinventari ja etnograafilisi ning arheoloogilisi piimatoodete valmistamisega seotud esemeid Vene Keisririigi Euroopa-osast.Veterinaaria on esindatud arvukate loomaarsti- ja seemendustehniku töövahenditega.

Arvukalt leidub muuseumi kogudes ameti- ja aurahasid, mälestus- ja tunnustusesemeid.

Fotokogu

EPM FP 328:2 Alusturba pinnakihi vallitamine

Kogus on  peamiselt must-valgeid fotod ja negatiivid Eesti maaelust alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Fotodele on jäädvustatud kõige erinevamaid töid maaharimisest rehepeksuni, karjakasvatust, aiandust ja mesindust. Kogus on rikkalikult materjale ka põllumajandusseltsidest, haridusest ja perekonnaelust.

Üheks unikaalsemaks eksponaadiks on Sangaste krahv Friedrich Georg Magnus von Bergile kuulunud fotoalbum 1896. aastast. Kümme aastat tagasi täienes fotokogu Eesti riigimõisate valitsejale Kaarel Roosilehele kingitud väärtusliku nahkköites albumiga, milles on mitusada fotot omaaegsetest riigimõisatest.

Audiovisuaalsed kogud

Eesti Põllumajandusmuuseumil on olemas video-, filmi-, fono- ja muusikakogu.

Muuseumi filmikogu on jaotunud peamiselt kaheks. Ühe osa kogust moodustavad dokumentaalfilmid mitmesuguste põllumajanduslike tööprotsesside jäädvustamiseks, milles Rehepeksmine 1972, Harkadra tegemine 1975, Käsi-linatööd 1977, Teravilja koristamine käsitsi 1982, Prangli lina 1983 jt).

Teise osa moodustavad õppe- või reklaamiotstarbelised filmid uute põllumajanduslike tehnoloogiate, meetodite jms kohta, millest enamik pärineb teistest toonastest liiduvabariikidest (stuudiod Lennautšfilm, Mosnautšfilm, Vene NSFV piirkondade kinoringvaadete stuudiod), mõned ka Eestist (Hübriidkaalikas Kuusiku, Sigalate elektrifitseerimine jt). Siia juurde võiks arvata ka mõned Eesti NSV majandeid tutvustavad filmid. Umbes 30 filmi (kaasa arvamata teistest liiduvabariikidest pärinevaid) teadaolevalt teistes Eesti filmikogudes ei leidu.

Videokogu sisaldab peamiselt Eesti Põllumajandusmuuseumi enda ürituste ja mitmesuguste maaelualaste sündmuste kroonikat alates 1980. aastate lõpust. Vähem leidub põllumajandus-, maaelu- või looduskaitsealaseid videofilme.

Filmikogus ja videokogus olev materjal on ka täielikult digiteeritud.

Fonokogu sisaldab intervjuusid, konverentside jt. erinevate sündmuste salvestusi ja Eesti Põllumajandusmuuseumiga seotud raadiosaateid.

Tekstiilikogu

EPM TR 1288:5 T 57:108 Põll

Tekstiilikogu moodustati 2008.a, varasemal perioodil võeti tekstiilist esemed arvele esemekokku.

Kogu sisaldab peamiselt maaelanike töö- ja argiriietust, kodutekstiile, nõukogudeaegset sümboolikat (rändpunalipud), vahendeid põllusaaduste hoidmiseks ja transportimiseks, erinevate käsitöövõtete ja riidesortide näidiseid, sõiduvahendite katteid. Arvuliselt on enam linikuid, rändpunalippe ja lippe. Rohkem esemeid on Eesti Vabariigi (1918–1940) ja nõukogude perioodist. Palju tekstiilesemeid on annetanud tuntud käsitöömeister Aime Lang.

Kunstikogu

EPM TR 223:5 K 48 Kivisalu, Otto. Puulõige. Kiigel

Kunstikogu sisaldab õlimaale, akvarellmaale, estampgraafikat, joonistusi ning kolmemõõtmelisi teoseid (skulptuurid, puulõiked jm), mis pärinevad peamiselt Eesti autoritelt ning 20. sajandi teisest poolest Kogust leiab mitmeid akadeemiliste ja tegevpõllumeeste portreid ja büste. Kunstnikest on esindatud näiteks Ilmar Malin (Fr. von Berg, A. Eisenschmidt, J. Aamisepp, M. Pill, J. Tehver, J. Kuum), Efraim Allsalu (C.R. Jakobson, O. Hallik, H. Narusk), Enn Tegova ( J. Hünerson), Mihkel Ruuben (P. Kitzberg) ja Toomas Vint (E.Vint).

Väärtuslikud on Olev Soansi graafilised lehed Eesti põllumajanduse arenguteest. Estampgraafikat esindavad arvukad eksliibrised, mis moodustavad enamuse kunstikogust. Nende seas on silmapaistvamad kodu-uurijalt Kalju Leivalt ostetud leiva ja vilja teemalised, Väino Talve poolt annetatud põllumajandus- ja aianduseteemalised ning Tartu Eksliibriseklubi liikmete eksliibrised. Eriline väärtus on hobuseteemalistel pisiskulptuuridel, mille on valmistanud Voldemar Luht. Tema 25 sanglepast ja muustki materjalist meisterdatud pisiskulptuurid näitavad hobuseid ja inimesi erinevatel töödel-tegemistel.

Teadustegevus

Muuseumi teadustöö üldteemaks on Eesti põllumajanduse ja maaelu areng 19. – 21. sajandil. Korraldatakse Eesti maamajanduse ja maaühiskonna arenguloo võtmeteemasid süvendatult käsitlevate teaduskonverentse koostöös põllumajanduse- ja maaelu teadus- ning haridusasutustega, erialaorganisatsioonidega, põllumeestega jne.

Regulaarselt ilmuvad SA Eesti Maaelumuuseumid aastaraamatud. Koostatakse ja antakse välja erinevat laadi trükised (sh. haridusprogrammide töövihikuid).

Kogud veebiaadressil: www.muis.ee

Kõik õigused kaitstud © SA Eesti Maaelumuuseumid