20 pƵnevat fakti nahkhiirtest: avasta salapƤrane Ƶhuseiklejate maailm
Avame koos salapärase maailma, kus valitsevad õhusseiklevad öised olendid - nahkhiired. Need võluvad ja müstilised olendid on põnev uurimisobjekt, täis üllatusi ja ainulaadseid omadusi. Sukeldume nahkhiirte maailma ning avastame 20 põnevat fakti nende imetajate kohta! Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad aktiivselt lennata. Nende tiivad on muundunud nahatükid, mis ulatuvad
Avasta salapƤrane maailm – TASUTA giidituurid nahkhiire nƤitusel Eesti PƵllumajandusmuuseumis 3. juunil!
Hei sina, seiklushimuline looduse- ja kultuurisõber! Meil on suurepärased uudised! Eesti Põllumajandusmuuseum kutsub osa saama ainulaadsest võimalusest avastada nahkhiirte salapärast maailma tasuta giidituuridel, mis toimuvad 3. juunil kell 11, 12 ja 13. Tule seiklusele, mis pakub teadmisi ja adrenaliini! Esiteks, nahkhiired on ühed kõige põnevamad ja salapärasemad olendid meie looduses.
PƵllumajandusmuuseumi kiulinast valmis Kunstiakadeemia magistritƶƶ
Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiilitudengid külvasid 18. mail Eesti Põllumajandusmuuseumi aiamaal kiulina seemet. Sellel aastal külvasime 120 m2 kiulina, mille kasvamist ja õitsemist igaüks, kes muuseumi aiast suvel mööda jalutab, nautida saab. Kindlasti kutsume teid suve lõpus osa võtma linatöödest muuseumis! Eelmisel aastal külvatud ja töödeldud kiulinast sai Eesti Kunstiakadeemia magistrandi
VideoƵpetused – kuidas looduslikult mune vƤrvida
Näpunäiteid munapühadeks Kas sina oskad punase kapsa ja kurkumiga mune värvida? Aga puulehtede, sibulakoorte ja tekstiiliga? Otsid võimalusi, kuidas munad Lihavõttepühadel looduslike materjalidega kirjumaks saada? Vaata õpetusi siit:
C.R. Jakobsoni surma-aastapäevale pühendatud traditsiooniline Sakala tee matk
Carl Robert Jakobson suri 19. mƤrtsil 1882. aastal. Alates 1961. aastast on Ilmar Palo algatusel korraldatud Eesti Ƥrkamisaja suurmehe surma-aastapƤeva meenutamiseks mƤrtsi teises pooles matk praegusel Sakala tee matkarajal. Kui Jakobson 1870.ndatel endale Kurgja talukoha ostsis, et sellest oma perele uhke elamine luua, siis samal ajal kƤis ta Viljandis "Sakala"
Heategevusüritus kutsub Ćlenurmele kaevikuküünlaid ja varjevƵrke tegema
Eesti pƵllumajandusmuuseumi eestvedamisel toimub 18. mƤrtsil algusega kell 12 Ćlenurmel pƵllumajandusmuuseumi hƤƤrberi ees ja sees heategevuspƤev āAitame aidataā, kus fookuses on kaevikuküünalde ja varjevƵrkude tegemine. EesmƤrk on valmistada 500 kaevikuküünalt ja seelƤbi saata Ukrainasse ligikaudu 2000 tundi soojust. PƤeva jooksul toimuvad kaevikuküünalde ja varjevƵrkude valmistamise tƶƶtoad, lƵkkel vaha sulatamine, toimetab
Tartu 2024 pƵhiprogrammi projekt āPeedist pesumasinā avab esimese osanƤituse “Kui aeg on kasin, siis leiuta masin”
āPeedist pesumasinā on kolme muuseumi ā Eesti pƵllumajandusmuuseum, Tartu linnamuuseum ja Eesti maanteemuuseum ā ühisnƤitus, mis kuulub Tartu 2024 kultuuripealinna pƵhiprogrammi ning avatakse tƤies mahus 2024. aasta kevadel. NƤitus tutvustab nƵukogudeaegset isetegemist ja taaskasutust. Eesti pƵllumajandusmuuseum avab 13. aprillil 2023 esimese osa oma āPeedist pesumasinā nƤitusest, kus tuuakse rahva ette
Hoburauad postkaardil
18. detsembril avame Tori Hobusekasvanduses nƤituse Vambo Tali erakollektsioonist "Hoburauad postkaardil". NƵukogude ajal sisustas paljude laste vaba aega millegi kogumine. Koguti kƵike kƤttesaadavat: kommi- ja Å”okolaadipabereid, mƤrke, marke, tikutoosi etikette, kive, nƶƶpe, pudeli korke, postkaarte, piltidega ümbrikke, tasku- ja seinakalendreid, āTeguriā ja āNormaā mƤnguasju, sƵprade joonistusi ja luuletusi salmikutesse. Ka
Sinu vƵimalus – tule kaunista jƵuluaken!
Aasta pimedaimal ajal, enne kƵige olulisemaid pühi soovime tunda ja nƤha rohkem valgust nii meie ümber kui ka meie sees. Et rohkem valgust oleks ka Ćlenurme südames, kuulutame vƤlja akende kaunistamise konkursi Eesti PƵllumajandusmuuseumis. Kaunistamist ootavad Eesti PƵllumajandusmuuseumi esimese korruse aknad, mis jƤƤvad kƵikidele külastajatele ja pargis Ƶhtustele jalutajatele imetlemiseks.
Omaaegne innovaator C.R. Jakobson Ƥrgitab tƤnapƤevalgi loovalt mƵtlema
Ćrkamisaja suurtegelast Jakobsoni on nimetatud oma aja innovaatoriks, kellel olid julged ideed, kes vaatas tulevikku ja püüdis leiutada uusi viise nii pƵllumajanduses kui muudel elualadel. C.R. Jakobsoni Talumuuseumis kƵnnitakse tƤnapƤevalgi innovatsiooni radadel ā valminud on ettevƵtlikkust ja teenusedisaini tutvustav haridusprogramm āMƵtle nagu Carl Robert Jakobson!ā III ja IV kooliastmele. Programm