Saan

Kerge sõiduregi, kasutusel 19.saj. II poolest. Kereks oli kõrge seljatoega istumiskorv. Saaniga tehti pulmasõite, samuti sõideti kirikusse. Valmistatud lehtpuidust, rautatud, kinnise põhja ja külgedega.

Annetanud August Melso Viljandi rajoonist Kolga-Jaani kihelkonnast Käspre talust 1969. a.

Kanakorv-regi sõiduks

Kerge sõiduregi, kasutusel 19.saj. II poolest. Kereks oli kõrge seljatoega istumiskorv. Saaniga tehti pulmasõite, samuti sõideti kirikusse. Valmistatud lehtpuidust, rautatud, kinnise põhja ja külgedega.

Annetanud Marta Kuum Viljandi rajoonist Lahmuse sovhoosist  (Tällevere küla, Rulli talu) 1968. a. Valmistatud 1928., viimati kasutatud 1956. a.

Kelk

Puidust, rautatud. Puidust raami peal kolm rauast pikipulka ja üks puidust pikipulk, mis toetuvad kolmele tugipuule ja kuuele kodarpuule. Detailid omavahel kinnitatud puupunnide, pleki ja naeltega. Veonööriks kett.

Puidust raamiga, rauast jalustega. Raami peal vii pikipulka, mis toetuvad kolmele tugipuule ja kuuele kodarapulgale. Detailid omavahel ühendatud puupunnidega, naeltega, kruvidega ja mutritega. Kelgu küljes nahast veonöör.

Kasutati kodustel töödel toobrite, küttepuude, hagude jms. vedamiseks ning laste sõiduvahendina. Kelk on kahe jalasega (rautatud). Kaks kodarapaari. Jalaste esiosa külge kinnitatud tugev traat nööri kinnitamiseks. Kaustad ulatuvad jalasepeadesse. Keskosas 3 puidust lippi. Lippide ja jalaste otsad ümaraks töödeldud.

Annetanud Ludvig Tina Võrumaalt endisest Linnamäe vallast Kärgula külast Murra talust 1981. a.

Kelk kasutamiseks kodustel töödel. Jalased painutatud nelikantprofiiliga puidust. Jalaste all lattrauast tallad. Jalastesse tappide ja naeltega kinnitatud kolm paari kodaraid. Kodarad on ülaosast paarikaupa ühendatud kolme painardiga. Kodarate otstele on naeltega kinnitatud kaustad. Kaustade vahele painardite külge naelutatud pikisuunas viiest lipist ree põhi. Keskmine lipp laiem ja paksem. Lippidest pealepoole kaustadele kinnitatud kolm risttala. Esimene keskelt allapoole lookas, teised sirged. Tagumise tala ots murdunud, parandatud lisapuuga. Risttalade peal äärtes kummalgi pool lipp ja ümarpuidust äärepuud. Äärepuud eestpoolt kinnitatud reepeasse. Jalaste esiosal kelgu peapuu. Peapuu ümber seotud kapronköis.

Müünud Eesti Põllumajandusmuuseumile Piret Kõivsaar Lasva vallast Kõrgessaare külast Võrumaal 1996. a.

Jahivanker

Soosaare mõisa jahivanker, mille ostis mõisnik Siversilt 1939. aastal August Püks.

Tagatelg rauast, peale toetub kaks lehtvedru. Esitelg rauast, mille peale kinnitub kaks lehtvedru ning rauast juhtimisseade ja vankripõhja alusraamistik. Vankrikere kahe istmega. Põhjad vineerist. Seljatoed ja istepadjad sametist. Rattad puidust, rautatud vitstega. Tagarattad 14 kodraga.

Muuseumi toonud Jüri Kuum ja A.Lõhmus 15.11.71. Restaureeritud 1999.a. jaanuar-mai. Puuduva ratta valmistas endine muuseumi restauraator Peeter Koskel (500.- krooni). Polsterdustööd tegi OÜ Koorti Köösneritööd Tartus Vallikraavi 8 (2460.- krooni).

Mõisnikud kasutasid jahivankrit faasanite ja teiste lindude jahil. Iste alt leitud ajaleht aastast 1911.

Laste kelk

Omatehtud tõukekelk. Valmistatud arvatavasti 1960. aastail. Kasutasid Priits Soots ja tema kolm venda.

Annetanud Priits Soots Jõgevamaalt Palamuse vallast Änkkülast Vanatalu talust.

Lükkekelk ehk potka

Valmistatud kasepuidust. Eeslükatav nn soome kelk oli kasutusel 19. sajandi lõpust. Jalased rautatud. Esiots painutatud ülespoole. Istmel kaks esijalga tapitud jalastesse. Nende vahel ristpuu tapitud esijalgadesse. Tagant istme tugipuud tapitud käsipuudesse. Iste kaetud viie lauaga.  Käsipuud omavahel ühendatud kahe tapitud ristlauaga ja üleval käepide. Käepide moodustab jalastega 60-kraadise nurga.

 

 

Külvitööd

Maaparandus

 

Palgiveokelk

Palgiveol ree taha ristamisi köitega kinnitatav kelk palkide ladvaotsa hoidmiseks. Palgiveokelk võeti Eestis tarvitusele metsavedude suurenemisel 19. sajandi lõpul (võimaldas reele paigutada suuremat koormat), kuna varem lohises palgi ots ree järel maas.

Valmistatud ilmselt enne aastat 1952 (kui arvatav valmistaja Rudolf Kiissel Siberisse saadeti). Viimast korda kasutasid kelku 1979. aastal Leo Raudpuu ja tema äi Rudolf Kiissel.

Annetanud Leo Raudpuu Jõgeva rajoonist Pala külanõukogust Perametsa külast Mikomärdi talust.

Müünud Kersti Känd Pärnumaalt Tori vallast Kõrgekalda talust 2011. a.

 

Kõik õigused kaitstud © SA Eesti Maaelumuuseumid