Ülenurme rüütlimõis

Ülenurme rüütlimõis (Uellenorm) esineb allikates esmakordselt aastal 1646, mil sõjaväelane Bernhard Bousselberg sai mõisa Rootsi kuningriigilt vahetuskaubana kivimaja vastu Tartus.

Väikemõis ei saanud olla omanikele või rentnikele suureks sissetulekuallikaks, pigem oli tegemist linnalähedase maavalduse kui auasjaga.

Pargi ja härrastemaja rajaja võis olla krahv Cancrin , Ülenurme mõisa omanik aastail 1856-1883.

Mõisa häärber

1883. aastal maksis Ülenurme mõis 38 000 hõberubla.

Mõisat ja temale kuulunud kinnisvara kasutas Georg Riik laenude tagatisena, mis võimaldasid tal kaks aastat hiljem asutada veski Tartus Tiigi tänaval, hiljem laiendas ta oma tegevust veelgi.

Peamine tootmisala mõisas oli teraviljakasvatus.

Ehitati ait, tall 50 hobusele ja sepikoda.

Mõisa laut

1907. aastal maksis Ülenurme mõis ja kolm lisatud talu Tõrvandis 40 000 rubla.

Mõisal oli maad 37 hektarit, heinamaad 54 hektarit. 1914. aastaks oli juurde haritud 70 hektarit uut põldu ja kuivendatud 200 hektarit sood.

Mõisa peamiseks sissetulekuallikaks oli piimakarjakasvatus, lehmi oli üle 200.

1913. aastal valmis toonase tehnika viimase sõna järgi 214 lehmale ehitatud laut, mille juurde kuulus aurujõul töötav veevärk, automaatjootjad, sööta ja sõnnikut paigutati ümber vagonettidega. Laut oli veel nelikümmend aastat hiljem sisseseadelt üks moodsamaid Nõukogude Liidus.

Mõis jagatuna Peeter Muna (Munna) ja ta väimeeste vahel

1920. aastaks oli mõisamaa suurus 193,5 hektarit, koos talude ja kandikohtadega 505 hektarit, millest 237 hektarit moodustas põllumaa.

Eesti Vabariigi maareformi järgi kuulusid mõisad ümberjaotamisele. Peeter Munal õnnestus lisaks seaduses ettenähtud 50-hektarisele mõisasüdamele säilitada pereliikmete nimele kirjutatud talukohad. Mõisasüda jagati kaheks: peahoonesse asus elama väimees Viktor Puskar, jättes Munale valitsejamaja, mille too oli ise ehitada lasknud.

Põhirõhk talus oli teravilja- ja kartulikasvatusel.

Teine osa mõisasüdamest anti 1925. aastal Peeter Muna väimehele Viktor Puskarile autasumaana teenete eest Vabadussõjas.

Talu suurus oli 114 hektarit, sellest 53 hektarit põllu- ja aiamaa all (1939)

Viktor Puskari talu keskendus piimakarjakasvatusele ja jõudis heale järjele.

Ülenurme mõis nõukogude ajal

Nõukogude võim võttis Ülenurme mõisa omanikelt üle:

• maad 359,2 hektarit, sellest põldu 171,1 hektarit, kultuurrohumaad 105,2 hektarit, looduslikke rohumaid 38,9 hektarit;
• 131 veist;
• 18 hobust.

Pärast sõda muudeti Ülenurme omaette sovhoosiks, mis haritud direktorite juhtimisel saavutas edu. Aastaks 1950 oli sovhoos saakide ja tööviljakuse poolest üks Eesti NSV parimaid, kasum ligi pool miljonit rubla. Kolhoosil oli 140 lehma ja keskmine piimatoodang lehma kohta 4412 kg. Tähtis koht oli aiandusel, edaspidi hakati rõhku panema ka seakasvatusele.

1968. aastal sai Ülenurme sovhoosist Eesti Põllumajanduse Akadeemia katsemajand, millega liideti erineva tootmissuunaga väikesi majandeid. Peamine tootmissuund oli tõuloomakasvatus.

Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppejõudude juhendamisel tegeldi kartuli tervendamisega kloonmeetodil.

Ülenurme õppemajandi tegevus lõpetati 2. aprillil 1993. aastal.

Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurme mõisas

1970. aastate algul eraldati endise Ülenurme mõisakeskuse hooned varem asutatud Eesti Põllumajandusmuuseumile, mis aastast 1981 on avatud külalistele.

Mõisa kronoloogia

1646 – esimene teade Ülenurme mõisast (Uellenorm), omanik Bernhard Bousselberg.
1680 – suurreduktsioon, Ülenurme rüütlimõis riigistatakse.
1722 – Vene tsaaririik tagastab mõisa Bousselbergide perekonnale.
1732 – mõis müüakse Zweybergile; edaspidi vahetuvad mitmed omanikud.
1856 – krahv Valerian Cancrin ostab mõisa.
1850–70. aastad – ehitati mõisa häärberihoone (mõningate andmete kohaselt on ehitamisaastaks 1888).
september 1883 – eesti soost viljakaupmees Georg Riik ostab mõisa.
21.juuni 1890 – sureb Georg Riik.
1907 – eesti soost piimakaupmees Peeter Muna (Munna) ostab mõisa.
1920 – Eesti Vabariigi maareform, mõisasüda jaotatakse Peeter Muna (Munna) ja ta väimees kolonel Viktor Puskari vahel.
1930-1931 – Peeter Muna (Munna) on võlgades, Pikalaenu Panga nõudmisel annab mõisasüdame majandamise üle poeg Endlile.
1931 – väimees Ilmar Raamot asub mõisa valitsema, võlad saavad makstud. Peeter Muna (Munna) maadest moodustatakse Raja talu.
7. august 1934 – Peeter Muna (Munna) sureb.
1935 – Peeter Muna tütar Elga abiellub mõisavalitseja Madis Könniga, mõisasüda jääb noorpaarile.
1939 – sureb Peeter Muna tütar ja Ülenurme mõisasüdame talundi pärija Elga.
1940 – Madis Könn jääb kadunuks.
30. november 1940 – nõukogude võim võtab üle Ülenurme mõisa maad, moodustatakse Nõo sovhoosi Ülenurme osakond.
Veebruar 1941 – Peeter Muna lesk ja lapsed peredega emigreeruvad Saksamaale; osa neist naaseb hiljem kodumaale.
Juuli 1941- august 1944 – Saksa okupatsioon: riigimõisana sakslaste kasutuses, mõisa laudas raviti sakslaste haigeid hobuseid.
1943 – sureb Viktor Puskar.
1944 ­– Ülenurme sovhoosi asutamine.
1968 – Ülenurme sovhoosist saab Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) katsemajand.
2. juuli 1968 – asutatakse Eesti Põllumajanduse Muuseum.
1971 – Ülenurme mõisa majandushooned eraldatakse Eesti Põllumajandusmuuseumile.
1981 – Eesti Põllumajandusmuuseum avab Ülenurme mõisa restaureeritud hobusetallis oma püsiekspositsiooni.
1993 – Ülenurme Õppemajand lõpetab tegevuse.
2005 – Eesti Põllumajandusmuuseum kolib ka Ülenurme mõisa häärberisse.