Kas teadsid, et Eesti rahvuslik hobusetõug – tori hobune – saab 2025. aastal 100-aastaseks? 5. juunil 1925 kinnitati tori hobune ametlikult omaette tõuks, millega pandi alus sajandipikkusele ajaloole täis tõuse ja mõõnasid. Kunagi oli tori hobune üle Eesti hinnatud põllu- ja tööloom ning tema hiilgeaegadel ulatus tõu arvukus koguni 200

Krahv Friedrich Georg Magnus Berg – Sangaste suurmees ja visionäär 16. veebruaril 2025 tähistame Sangaste „rukkikrahv“ Friedrich Georg Magnus Bergi 180. sünniaastapäeva. Sel puhul avatakse Eesti Põllumajandusmuuseum temast väike näitus, mille aukohal on krahv Bergile kuulunud fotoalbum – üks muuseumi haruldasemaid eksponaate. Näitus annab võimaluse süveneda krahvi mitmekülgsesse ellu ja

Ühtedele on hunt vihavaenlane, karjakahjur ja mõrtsukas, teistele kultusloom - metsakuningas, meie rahvussümbol. Selle vastandliku suhtumise juured ulatuvad kaugele.  Miks me hundist räägime  Hunt on Eestimaa metsade peremees, kelle kohalolek on inimesi lummanud ja hirmutanud juba aastatuhandeid. Veebruar, rahvakalendris tuntud kui hundikuu, on just õige aeg rääkida hundist – tema

Kui sa pole varem ratsavõistluste takistussõitu (showjumping) jälginud, siis siin on mõned põhipunktid, millele tähelepanu pöörata, et võistlusest paremini aru saada ja seda nautida: Eesmärk Ratsanik ja hobune peavad läbima takistusraja võimalikult kiiresti ja vigadeta. Takistused on erineva kõrguse ja raskusastmega ning rada tuleb läbida kindlas järjekorras. Takistussõidus algavad tavaliselt

Eesti Põllumajandusmuuseum pälvis 7. veebruaril Tartus toimunud muuseumiauhindade galal muuseumiroti auhinna muuseumihariduse edendaja kategoorias. See tunnustus anti muuseumi ja Ülenurme Gümnaasiumi koostöö eest, mille raames on kooli õpilased saanud tehnoloogiatundide raames väärtuslikke praktilisi teadmisi ja oskusi erinevates eluvaldkondades. Koostöö sai alguse juba kuus aastat tagasi, kui muuseumi töötajad hakkasid andma

Eesti Kultuurkapital tunnustas Merike Langi rahvakultuuri elutööpreemiaga tema silmapaistva panuse eest Eesti muuseumivaldkonna arendamisse ning kultuuripärandi hoidmise ja edendamise eest. Lang, kes juhtis Sihtasutust Eesti Maaelumuuseumid viis aastat kuni 2024. aasta suveni, on oma pika ja pühendunud karjääri jooksul jätnud sügava jälje Eesti muuseumimaastikule. Merike Lang on enam kui 30

Arnold Rüütel toetas aktiivselt Eesti Põllumajandusmuuseumi loomist 1968. aastal, olles sel ajal Tartu Näidissovhoosi direktor. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) rektorina sai tema otsus 1971. aastal määravaks, et muuseumi varad endise Ülenurme rüütlimõisa hoonetesse paigutati. „Tegutsesin kooskõlas sügava veendumusega, et Eesti rahvale on seda muuseumi vaja ja seda tuleb igati arendada“.

Eesti Maaelumuuseumid, kuhu kuuluvad Eesti Põllumajandusmuuseum, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum ja Tori Hobusekasvandus, on tänavu nomineeritud Muuseumiroti auhindadele lausa kolmes mainekas kategoorias. Muuseumiroti auhinnad tunnustavad Eesti muuseumide silmapaistvat loomingulisust, uuenduslikkust ja panust kultuuripärandi säilitamisse. Võitjad kuulutatakse välja 7. veebruaril 2025 Tartu Kammivabrikus toimuval auhinnagalal. Eesti Maaelumuuseumide nomineeritud projektid: Aasta konserveerimistöö:

Eesti Põllumajandusmuuseumi kollektsiooni on jõudnud omapärane ja südamlik leiutis – Traktor karukesega. See ainulaadne traktor sündis 1993. aastal Peedumäel kohaliku meistri Kalju Simulandi käte all ja on ehe näide leidlikkusest ja praktilisest meelelaadist. See ei olnud Kalju Simulandil sugugi esimene kord traktorit ehitada. Traktor karukesega oli tegelikult juba kolmas isetehtud

150 aastat tagasi, 10. novembril, peeti Kurgjal Julie ja Carl Robert Jakobsoni pulmapidu, mis tähistas olulist verstaposti nende elus. Nende armastuslugu on täis ajastule omast kirjavahetust, ootust ja unistust oma kodust. Armastus esimesest silmapilgust Julie ja Carl Robert kohtusid esmakordselt siis, kui Carl Robert Jakobson sõitis oma venna Friedrichi pulma