Alates 11. septembrist on taasavatud Põhja-Pärnumaal Kurgjal värskelt renoveeritud Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi häärber koos uue püsinäitusega „Carl Robert Jakobson – eesti vaimupõllu ärataja“. Tänaseks imekauni välimuse saanud suursuguse elumaja projekteeris Eesti ärkamisaja üks suurkuju Carl Robert Jakobson (1841-1882) ja seda hakati ehitama 1880. a. Värske peremees unistas rajada oma Kurgja-Linnutaja tallu näidistalu, mis oleks eeskujuks Eesti talupoegadele nii oma ehitiste kui ka kogu eesrindliku talupidamisega. Kahjuks kustutas raske haigus vaid 40-aastase mehe eluküünla ning pooleli jäänud ehitistega talu jäi vahelduva eduga pidama Carl Roberti abikaasa Julie koos kolme alaealise tütrega. 1948. a loodi täiskasvanuna talu juhtimise üle võtnud tütar Linda initsiatiivil riiklik memoriaalmuuseum, mis alates 2017. aastast kuulub Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid koosseisu.

Vastselt valminud näitus räägib Carl Robert Jakobsoni mitmetahulisest elust ja tegevusest peamiselt läbi tema enda kirjatööde tsitaatide ja kaasteeliste mälestuste. Jakobson oli äärmiselt viljakas edendamaks ajale jalgu jäänud kooliharidust.  Ta pidas ajalehtede veergudel kirglikke vaidlusi koolisüsteemi ilmalikustamise ja uue kirjaviisi kasutuselevõtu nimel. Ta kirjutas ise kooliõpikuid, mille järgi on õppinud põlvkonnad Eesti lapsi. Jakobson osales kultuuri- ja põllumeeste seltside tegevustes, olles ise mitme seltsi president ja eestkõneleja. Tänaseni on tuntud tema Vanemuise seltsis 1868. ja 1870. a peetud kolm isamaalist kõnet. Jakobson võitles teadmistel põhineva põllumajanduse eest, propageerides eelkõige piimakarja pidamist, põldude 10-väljasüsteemi sisseviimist ja parema tehnika kasutamist. Ta korraldas talumajade projektide konkursi, künnivõistlusi ja kariloomade väljanäitusi. Samas kirjutas Carl Robert romantilisi või rahvaluule ainetel luuletusi ning sai valmis baltisakslasi ja ebavõrdsust kritiseeriva näidendi „Artur ja Anna“. Tema kirjanikunimi oli Linnutaja. Jakobson pani aluse ka kriitilisele ja argumenteeritud väitlusele põhinevale ajakirjandusele. Tema 1878. a Viljandis asutatud „Sakala“ sai ülemaaliselt tuntuimaks nädalaleheks, millel oli ligi 4500 tellijat. Lugejaid oli aga veelgi rohkem, kuna seda anti käest-kätte edasi.

Carl Robert Jakobsoni kõrval on vaatluse all ka tema abikaasa Julie ja tütarde tegevus. Oli ju Carl Robert oma eluajal niivõrd hõivatud, et Kurgjal toimetatigi tema õblukese naise taktikepi all. Pärast suurmehe surma võitles Julie aga elu ja hingega talu püsimise nimel. Naine ja tütred olid ootamatult paisatud julma meeste maailma, millest nad siiski auga välja tulid.

Kurgja näitus on stendidel ja interaktiivsete seadmete kaudu loetav/kuulatav eesti, inglise ja vene keeles. NUMU äpi vahendusel on laiemaid seoseid loova audiogiidi kaudu lisaks eelnimetatud keeltele kättesaadav veel ka läti keel.