Kas oled näinud hundinuiast või pilliroost tehtud ehitusmaterjali, joogikõrsi, pressitud vorme?

Eestimaa Looduse Fondil on käimas märgalaviljeluse projekt, mille eesmärk on tutvustada võimalusi, kuidas rikutud turbaalasid on võimalik peale veerežiimi taastamist ikka veel kasutada tehes seda ka kliimasõbralikult.

Projekti raames valmis märgalaviljeluse toodete näitus, mis kolis Eesti Põllumajandusmuuseumi administratiiv- ehk häärberihoone I korrusele ning mida saab uudistada kuni 20. juulini esmaspäevast reedeni kell 8.30-17.00, eelneval kokkuleppel ka laupäeval ja pühapäeval kell 10-18.

Millist kasu toob märgalaviljelus?

Baltimaades on kokku ligi 21 000 km2 turbaalasid, mis on suurimad süsiniku sidujad maismaal. Enam kui poolte turbaalade olukord on kuivendusel põhineva metsanduse, turbakaevandamise ja põllumajanduse tõttu halvenenud. Kuivendamise tagajärjel on varem süsinikku sidunud turbaaladest saanud hoopiski heite tekitajad, kuna turba

lagunedes tekib suurtes kogustes kasvuhoonegaase. Kuivendatud turbaalad ja turba kasutus kokku tekitavad Eestis kasvuhoonegaase rohkem kui kogu transpordisektor.

Üks võimalus rikutud turbaalasid kasutada ja kliimasõbralikumaks muuta on

märgalaviljelus. Kui taastada kahjustatud turbaaladel veerežiim, saab seal tegeleda aastaringselt põllu- või metsamajandamisega nõnda, et vaatamata inimtegevusele turbakiht säilib või isegi kasvab. Märgalaviljeluse saadusi saab kasutada näiteks kütteks, ehitusmaterjalina, loomasöödana, inimeste toiduks ja raviks (marjad,

ravimteed) jne. Kui Eestis on märgalaviljelus veel vähelevinud, siis Saksamaal kogub see üha hoogu.

Väljapanek annab ülevaate mõningatest märgalaviljelusega tegelevate ettevõtjate toodetest.

Rohkem infot märgalaviljeluse kohta: https://elfond.ee/tegevus/margalaviljelus-baltimaades