2026. aastal möödub 185 aastat Carl Robert Jakobsoni sünnist. Olles Eesti rahvusliku ärkamisaja värvikaim tegelane, ei toimetanud ta  üksi.

Ärkamisajal Eesti elu mõjutanud mehed on hästi tuntud, siis naistest teatakse vähem.

Kogu Eesti teab C. R. Jakobsoni teovõimsat ja säravat isiksust, kuid temaga samal ajal tegutsesid ka tema targad ning andekad õed Natalie Johanson-Pärna ja Ida Thomson, kellest ei teata eriti midagi.

Ometi on nad Eesti vaimsesse ja materiaalsesse kultuuripärandisse jätnud sügava jälje.

Just Vändra ja Kurgja kant on lisaks Carl Robert Jakobsoni perele tähenduslik ka mitme teise erakordse naise elus, kes Jakobsoniga suhtlesid ja vastastikku üksteist mõjutasid.

Eesti kultuuriloo ja rahvusliku identiteedi seisukohalt on väga olulised Jakobsoni aatekaaslased naaber Lilli Suburg oma õdedega ja muidugi Lydia Koidula.

Loome silla kaasajaga, arutledes paneelis, milliseid erinevaid rolle kandsid naised ärkamisajal ning kuidas see on tänapäeval.

Mõtleme ja räägime kaasa teemal: Kuidas võiksid ärkamisaja silmapaistvad daamid inspireerida tänapäeva naisi?

🎟️ Pilet on 10€ ning see sisaldab kohvipausi ja lõunat.

Palun anna oma tulekust teada registreerimisvormi kaudu - kohtade arv on piiratud!

PÄEVAKAVA

I osa: Häärberi saalis

10.00–10.30 Kogunemine ja tervituskohv

10.30 – 10.45 Talumuuseumi perenaise Inge Sipelga sissejuhatus: „Jakobson naiste haridusest: Et emad oma lapsed mõistlikult kasvatada võiksid, seetarvis peavad nad ka ise hästi kasvatatud olema“. Millised olid Jakobsoni seisukohad naiste haridusest ja milline roll oli naistel Kurgja talu elushoidmisel.

10.45 – 11.15 Pärnu Koidula muuseumi direktori Elmar Tringi ettekanne „Koidula ja „ristiisa“ Jakobson“.

11.15 – 11.45 Kirjandusmuuseumi teaduri Eve Annuki ettekanne „Lilli Suburg kui naisintellektuaal". Millised olid Suburgi uuenduslikud ideed, kuidas Suburg neid realiseeris ning millise kandepinna nad leidsid omas ajas? Millised olid tema suhted teda ümbritsenud inimeste ja Carl Robert Jakobsoniga?

11.45 – 12.15 Tesktiiliajaloolane Marge Veelmaa „Käsitööharidus kui rahvusliku eneseteadvuse kandja: Natalie Johanson-Pärna“. Naine, kes pidas esimesena kõne „Vanemuise“ laval. Naine, kes rajas esimese tütarlaste käsitöökooli. Naine, tänu kellele hakati uhkusega kandma rahvarõivaid.

12.15 – 13.00 Intervjuu ja vestlusring: „Naine, mees, pere, eneseteostus“ - Anna Hints ja Kadri Valner

II osa: Rehetoas

13.00 – 13.30 Lõuna

13.30 – 14.00 Muusikaline paus - Anna ja Indrek Vainu

II osa: Naised, kes jäid Jakobsoni varju

14.00 – 14.20 C. R. Jakobsoni Talumuuseumi pedagoog Lii Sammler „Ida Jakobson: esimene Pariisis õppinud Eesti kunstlauljanna". Jakobsoni andeka noorima õe Ida Thomsoni skandaalne elu: armastusabielu teismeeas, lauluõpingud Pariisis, julgus lahutada ja veel üks vastamata armastus.

14.20 – 14.50 MeMu teadur Monika Levkin „Poolhautud munad, kellest kanapoega ei ole saanud ega kes söögiks ei kõlba" ehk kas haridus rikkus Jakobsoni tütarde saatuse? Mis võis mõjutada Carl Robert Jakobsoni tütarde - koolitatud ja hea kasvatusega noorte naiste valikuid ning kujundada nende saatust?

14.50 – 15.00 Konverentsipäeva kokkuvõtted ja järeldused

NB! Konverentsi päevakavas võib ette tulla muudatusi.

Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Rohkem infot 🔽

📧 kurgja@memu.ee

☎️ 5860 0025