Tänavu on kauaoodatud liulaskmise päev ehk vastlapäev 13. veebruaril. Põllumajandusmuuseum korraldab 10. veebruaril lustlikku Vastlatralli, mis on justkui vastlapäeva peaproov, et tuletada meelde kombed ja katsetada läbi vastlapäeva tegevused.
Kas sul on kelk määritud, vastlakuklite retsept välja otsitud ning oled valmis vastlatraditsioonide järgi tegutsema?! Nagu ikka on vastlapäev teisipäevasel päeval, noorkuu ajal ja päev enne tuhkapäeva. Tegemist on seega liikuva pühaga, nii et järgmise aasta kalendrisse ei tasu 13. veebruari vastlapäevana märkida.
Laste kelk (EPM TR 1393:2 E 521:2) |
Vastlapäeva kutsuti Eesti eri piirkondades mitmeti, kas vastlad või liupäev, Lõuna-Eestis rohkem isegi pudrupäev, Lääne-Eestis lausa lihaheitepäev. Vastlapäeva peetakse ka talve ärasaatmise pühaks. Nii et lehvitame üheskoos talvele ja hakkame kevadet ootama.
Kellel ei seostuks vastlapäev liulaskmisega. Mine sellel päeval ükskõik kuhu mäe peale, kui muidugi sobivat ilma on, ja katsu leida kohta, kus oma liumasinaga alla vuhiseda. Oi ja milliseid insenerileiutisi vastlapäeval kelgumäel näha saab! Mõnele tahaks kohe auhinna anda, inimestel ikka seda loovust jagub. Liulaskmine ongi eestlastele kõige omasem vastlatraditsioon, siis taotleti head lina- ja kanepikasvu: mida pikem liug, seda pikem lina. Tänapäeva võiks selle ümber tõlkida, et seda rohkem raha lina majapidamisse sisse tõi. Ega muud kui kõik see mees kelgumäele rahakotile paksust kasvatama. |
| Lapsepõlvest on ehk veel meeles, kuidas vastlapäeval pliidil potitäis seajalgu podises. Lihaheite nimetus on tulnud liha lõppemisest ehk kui novembris võeti siga maha, siis vastlapäevaks olid ainult seajalad kogu seast alles.Kui täna seajalgu mekid, siis ei soovitata isegi näppe puhtaks lakkuda, ka nägu jäta rasvaseks, ikka selleks, et terariistad suvel sõrme ei läheks. Loomulikult kuulub lisaks rasvase liha söömisele vastlapäeva juurde rammus hernesupp, mõnus soolauba ja tänapäeval imemaitsev kukkel.
Ja ega siis midagi raisku saa lasta - seajala kontidest tehakse lastele mängimiseks vurre. Kuidas sul vurritamine välja tuleb? Kui seajalgu tõesti kuskilt leida pole, siis saab nööbist ka töötava vurri. |
 |
Jõuludest kuni vastlapäevani on olnud pidusöömaaeg, aga nüüd on sellega mõneks ajaks kriips peal. Peale vastlapäevi hakkab nimelt pikk paastuaeg, mis kestab kuni lihavõttepühadeni. Seega üsna pikk aeg. Vastlapäev ongi enne paastuaega viimane suur söömispüha.
Vastlapäev on naiste pidupäev. Kuna naised olid terve pika talve lina kedranud, oli neilgi vaja üksluise töö vahele puhkust. Sellest on tulnud komme, et naistel oli tööde tegemine vastlapäeval keelatud. Seega naised, võtke täna rahulikumalt. Lisaks peaks naised täna punast jooki jooma. Traditsioonide kohaselt joodi punast viina ehk naistepuna ja ikka otse pudelist, eks ikka selleks, et suveks tuleks ilus jume.
Ärme siis mehi unusta, nemad pidid 3 koormat sõnnikut põllule viima. Eks sõnnik annab ikka rammu põllule ning põllu viljakuse tõstmine oligi eesmärk.
Eestlased armastavad ikka ilma ennustada ja ega vastlapäevgi sellest puutumata jää:
- Külmaga tuleb külm kevad
- Tuisuga saab palju vilja
- Suure tuulega saab suurt viljasaaki
- Soojaga tuleb soe kevad
- Sula toob lühikese kevade
- Pikad jääpurikad toovad pikad linad
- Päikesepaiste toob head linavilja kasvu
- Lumi toob hea vilja- ja marjasaagi, kuid toob ka rohkeid putukaid ja kahjureid.
Teeme siis nii, et otsid kelgu välja ja lased korralikult liugu. Seejärel täidad kõhtu hernesupi, seajalgade ja soolaubadega ning maiustad vastlakukliga. Ja pane tähele, millised ilmaolud vastlapäeval valitsevad, et teada, mida ilmataadilt edaspidi oodata.
Vastlapäeva peaproovi saad Põllumajandusmuuseumis 10. veebruaril teha, et 13. veebruari vastlapäevaks igati valmistunud olla!
Algallikas: nopped folkloore.ee