
Külastusinfo
juuni - august
E - T suletudK - P 10.00 - 18.00
september - mai
E - T suletudK - P 9.00 - 17.00
PƤƤsmed:
Täiskasvanu |     8 ⬠|
Sooduspääse (õpilane, üliõpilane, pensionär, ITIC kaardi omanik) |     6 ⬠|
Perepääse (2 täiskasvanut ja 16.a ja nooremad lapsed) |    16 ⬠|
Eesti lasterikaste perede perekaardi esitamisel perepƤƤse ![]() |
    8 ⬠|
Maaelu Uudishimukeskus - mis see on?
- Kas loomadel on ka digiajastu?
- Milleks seale mƤnguasi?
- Kas vabapidamise kana muneb kuldmune?
- Inimestel inimƵigused, loomadel loomaƵigused?
- Kuidas lehmad stressi maandavad?
- Kas loomade Ƶige sƶƶtmine on peenhƤƤlestus?
- Mis on loomade tulevikusƶƶt?
Nendele ja väga paljudele teistele küsimustele saad vastused MUHKis ehk Maaelu Uudishimukeskuses, mis pakub avastamis-, uudistamis- ja tegutsemisrõõmu nii suurtele kui väikestele.
Kus me asume?
Lühike ja konkreetne vastus: Eesti PƵllumajandusmuuseumis aadressil Muuseumi 1, Ćlenurme.
Aga kui tausta ka avada.....
Ćlenurme mƵisnik Peeter Muna soovis rajada midagi enamat kui tavalist karjalauta ja ammutas inspiratsiooni vƤlisreisidelt. 1913. valmis siin laut 200 lehmale. Lauda juurde kuulusid piimakelder, aurukatla- ja nƵudepesuruum ning ruumid sƶƶda hoiustamiseks. Aurumasin tagas automaatveejootjate tƶƶ ning raudteerƶƶbastel liikuvad vagonetid vƵimaldasid mugavalt transportida piimanƵusid, sƵnnikut ja sƶƶta.
Tolles ajas oli tegu vƤga innovaatilise laudaga, mida kƤidi uudistamas nii Eestist kui mujalt Euroopast.
SeetƵttu on hea avada uudishimukeskus just siin, kunagises imelaudas.
I korrusel
UUS püsinƤitus "Laudasümfoonia" ā kas inimese ja laudalooma vahel vƵib valitseda harmoonia?
Kujutle üht tƤiuslikult kokkukƵlavat orkestrit ā iga pill oma rollis, rütm ja meloodia tƤiuslikus tasakaalus. Just selline peaks olema ka elu laudas, kus lehmad, sead, lambad ja munakanad moodustavad oma unikaalse āorkestriā, mille dirigendiks on inimene.
Eesti PƵllumajandusmuuseumi uus nƤitus āLaudasümfooniaā avabki farmiloomade heaolu olulisuse lƤbi muusika metafoori. Millised tingimused peab inimene looma, et loomad oleksid terved ja rahulikud ā nad āmƤngivadā kokku nagu oskuslikult juhitud orkester?
Mis juhtub, kui mƵni āpillā hƤƤlest Ƥra lƤheb? Kas stressis lammas āmƤƤgibā teisiti? Kuidas tunneb end kana, kellel pole vabadust tiibu sirutada?
Tule ja avasta, kas on vƵimalik luua Ƶnneliku farmi āpartituuriā ja millist rolli inimene ja loom selles mƤngib.
āLaudasümfooniaā kutsub kuulama, vaatama, proovima ja kaasa mƵtlema!
Uus nƤitus "SƵnnik ja piim. Lühidalt veise āeluülesandestā lƤbi ajaā
Kaks esmapilgul vastandlikku, kuid omavahel lahutamatult seotud nƤhtust ā sƵnnik ja piim ā on kujundanud Eesti pƵllumajanduse lugu. Kui tƤnu viljakale pƵllurammule,Ā sƵnnikule, kogus pikki sajandeid Euroopas kuulsust Eesti rukis, siis tƤnuĀ piimaleĀ said alates 19. sajandist staarideks vƵi ja juust.
NƤituseĀ "SƵnnik ja piim. Lühidalt veise āeluülesandestā lƤbi aja"Ā kaudu saabĀ Maaelu Uudishimukeskuses (MUHK)Ā heita pilgu ajalukku: miks sƵnnikut peeti pƵllumehe ākullaksā ning miks kostis Eesti külateedelt hommikuti piimakannude kolinat.
Saad teada, kuidas Eestist sai piimariik, mis varustas Peterburi ja Euroopat? Miks peeti jaanikuul āsitatalgute pühaā ja kuidas tƶƶ, mis aitas pƵllul vilja kasvatada, tƵi külarahva kokku lƵbusatele talgutele? Tule ja uuri, kuidas piim ja sƵnnik on sajandeid kujundanud meie maaelu ā sest just neist algab pƵllumehe rikkus ja meie kƵigi toidulaud!
Elusloomad Maaelu Uudishimukeskuses ā kes siin elavad?
Kas oled kunagi kitsede kepslemist imetlenud, poniga sƵbraks saanud vƵi uurinud, kuidas haned valvsalt oma territooriumi kaitsevad? Maaelu Uudishimukeskuse esimesel korrusel ootavad sind pƤris ehtsad farmiloomad ā kitsed, ponid, küülikud, lambad, kanad, kuked, haned, vutid, pardid ja kalkunid, kes on osa meie igapƤevaelust ja maaelu mitmekesisusest.
- š Miks on lambad nii head āmuruniidukidā ja miks nad armastavad soolalakukivi limpsida?
- š“ Kas teadsid, et poni suudab magada nii püsti kui pikali olles?
- š Mitu nokkimisliigutust teeb kana pƤevas, et leida toitu?
- š¦ Kas kalkuni kurguhƤƤl vƵib tƵesti kostuda üle pooleteise kilomeetri kaugusele?
Siin saad avastada, kuidas nende eest hoolitsetakse, mida nad sƶƶvad ja milliseid saaduseid nad inimestele pakuvad. Tule kuula, vaata ja koge maaelu kƵige lƤhemalt ā sest kƵige paremini Ƶpime loomi tundma just siis, kui saame neile pƤriselt silma vaadata!
II korrusel
"Veterinaari tuba" ā kuidas on loomade ravi ajas muutunud?
- Millal hakati loomi ravima?
Lihtne vastus on, et siis, kui inimene looma kodustas. See arenes koos inimeste ravimise oskusega.
Arheoloogilised leiud räägivad, et veterinaarseid protseduure võidi sooritada juba 5000 aastat tagasi. Veterinaaria kui teadus on aga sajandeid noorem. Ent kes ravis loomi enne, kui veterinaariateadus üldse eksisteeris? Kuidas mõjutasid loomataudid terveid karjasid ja milliseid ravivõtteid kasutati sajandeid tagasi?
Milline nƤeb tegelikult vƤlja hullu lehma tƵbi, linnugripp vƵi seakatk? Need on juba sajandeid kestnud haigused, ent me tƤna ravime neid sarnaste vƵtetega kui keskajalā¦
Eesti PƵllumajandusmuuseumi "Veterinaari tuba" viib sind rƤnnakule loomaarstiteaduse arenguloosse ā alates esimestest looduslike ravimite kasutajatest kuni teadusliku veterinaaria sünnini.
- š Kas teadsid, et juba 5000 aastat tagasi dokumenteerisid sumerid loomade haigusi ja ravimeetodeid?
- šæĀ Milliseid ravimtaimi kasutati loomade raviks enne antibiootikume?
- š Miks kartsid inimesed loomataude rohkem kui tormist ilma?
Siit saad teada, kuidas loomade ravi arenes koos inimeste teadmiste kasvuga ning kuidas Eesti veterinaaria sai alguse juba Tartu Ćlikooli juures rohkem kui 200 aastat tagasi.
Astudes veterinaari tuppa, leiad end ajast, mil loomi raviti nii loitsude, ravimtaimede kui ka teaduse abil. Tule ja avasta, kuidas loomade tervis mƵjutab kogu meie elu.
Avatud hoidla ā astu muuseumi varakambrisse!
Kas oled kunagi mƵelnud, kuhu kaovad muuseumide kƵige pƵnevamad esemed, mida nƤitustel alati ei nƤe? Avatud hoidlas saad sisse astuda justkui muuseumi varakambrisse ā kohta, kus ajalugu elab oma tƤies mitmekesisuses.
- šĀ Milliste tƶƶriistadega maamehed enne traktoreid pƵllul tƶƶd tegid?
- š„£ Milline toit oli lihtrahva ja milline mƵisnike laual lƤbi sajandi?
- š Milline oli sajanditagune "pesumasin" vƵi triikraud vƵi muud "kodumasinad"?
Eesti Põllumajandusmuuseumi avatud hoidla toob külastajani hulgaliselt haruldasi maaharimise tööriistu, mis jutustavad lugusid põldude kündmisest, vilja kasvatamisest ja talu- ning kodutööde rasketest, ent nutikatest lahendustest.
Hoidla keskel paikneval suurel tehislikul toidulaual seisavad kƵrvuti nii mƵisnike hƵrgutised kui talupoegade lihtsad road andes aimu, kuidas Eestimaal on toidulaud ajas muutunud ā alates 1900. aastast kuni tƤnapƤevani.
Astudes avatud hoidlasse saad kogeda muuseumi teist poolt ā maailma, kus ajalugu ei ole peidetud ladudesse, vaid avaneb otse sinu ees.
Tule uudistama ja avastama, milliseid varandusi pƵllumajandusmuuseum peidab!
Kuidas meie laudaloomad MUHKi avastavad:
Mis mƵttes MUHK - kitsede Kiki ja Lelola kahtlused
Valvurid valvel - haned Susu ja Gaga on MUHKi jƤlil
TƤpi ja Lumi saavad aimu, mis on MUHK
Ponid Prints ja Silvester murdsid lahti laudasümfoonia noodi
Küülikute küla - kas tõesti MUHKis meile oma koht?
MUHKi tuleb loomadele mõeldud psühholoogiakabinet - 1. aprilli uudis
SƵralised saadavad pardi luurele
Sƶƶdaloterii - hirmutav vƵi Ƶpetav?
Kalkunid kadestavad kanade sportlikkust
Kukk ja küülik avastavad MUHKi vanima eseme
Kuidas lehmad stressi maandavad?
Kas loomadel on ka digiajastu?
Milline muusika kƵlab laudas?
Kas me oleme lihtsalt taluloomad..... vƵi natuke ka lemmikud?
Kuidas laudasein muhuā¦.eiā¦. MUHKi sai
MUHKi pisteti televiisoripurki
Kana Ćisi tahtis tiiba harjutada
Mida on ühist MUHKil ja raamatutel?
PƵllumajandusmuuseumisse Ćlenurmel jƵudis Eestis ainulaadne sƵnnikuvanker-laotaja
Teised meist:
PƵllumajandusmuuseumis avatakse aprillis MUHK
MUHK ehk Maaelu Uudishimukeskus avas Eesti esimese vƤlismaise kujunduspartneriga loodud nƤituse
MaarjavƤlja roheala avatakse sitatalgutega
Ćlenurmel avati maaeluteemaline nƤituskeskkond MUHK