• Kas loomadel on ka digiajastu?
• Milleks seale mänguasi?
• Kas vabapidamise kana muneb kuldmune?
• Inimestel inimõigused, loomadel loomaõigused?
• Kuidas lehmad stressi maandavad?
• Kas loomade õige söötmine on peenhäälestus?
• Mis on loomade tulevikusööt?

Nendele ja väga paljudele teistele küsimustele saad vastuseid alates 24. aprillist, kui avame Ülenurmel MUHKi ehk Maaelu Uudishimukeskuse.

Kus me asume?

Ülenurme mõisnik Peeter Muna soovis rajada midagi enamat kui tavalist karjalauta ja ammutas inspiratsiooni välisreisidelt. 1913. valmis siin laut 200 lehmale. Lauda juurde kuulusid piimakelder, aurukatla- ja nõudepesuruum ning ruumid sööda hoiustamiseks. Aurumasin tagas automaatveejootjate töö ning raudteerööbastel liikuvad vagonetid võimaldasid mugavalt transportida piimanõusid, sõnnikut ja sööta.

Tolles ajas oli tegu väga innovaatilise laudaga, mida käidi uudistamas nii Eestist kui mujalt Euroopast.

Seetõttu on hea avada uudishimukeskus just siin, kunagises imelaudas.

I korrusel

UUS püsinäitus "Laudasümfoonia" – kas inimese ja laudalooma vahel võib valitseda harmoonia?

Kujutle üht täiuslikult kokkukõlavat orkestrit – iga pill oma rollis, rütm ja meloodia täiuslikus tasakaalus. Just selline peaks olema ka elu laudas, kus lehmad, sead, lambad ja munakanad moodustavad oma unikaalse „orkestri“, mille dirigendiks on inimene.

Eesti Põllumajandusmuuseumi uus näitus „Laudasümfoonia“ avabki farmiloomade heaolu olulisuse läbi muusika metafoori. Millised tingimused peab inimene looma, et loomad oleksid terved ja rahulikud – nad „mängivad“ kokku nagu oskuslikult juhitud orkester?

Mis juhtub, kui mõni „pill“ häälest ära läheb? Kas stressis lammas „määgib“ teisiti? Kuidas tunneb end kana, kellel pole vabadust tiibu sirutada?

Tule ja avasta, kas on võimalik luua õnneliku farmi „partituuri“ ja millist rolli inimene ja loom selles mängib.

„Laudasümfoonia“ kutsub kuulama, vaatama ja kaasa mõtlema!

Uus näitus "Sõnnik ja piim. Lühidalt veise „eluülesandest“ läbi aja“

Kaks esmapilgul vastandlikku, kuid omavahel lahutamatult seotud nähtust – sõnnik ja piim – on kujundanud Eesti põllumajanduse lugu. Piim on olnud väärtuslik toiduaine ja elatusallikas, kuid ilma sõnnikuta, ilma viljaka põllurammuta, poleks ka rohkelt lüpsvaid lehmi ega lopsakaid heinamaid.

Näituse "Sõnnik ja piim. Lühidalt veise „eluülesandest“ läbi aja" kaudu saab Maaelu Uudishimukeskuses (MUHK) heita pilgu ajalukku: miks sõnnikut peeti põlluharimise „kullaks“ ning miks piimakannude kolin hommikuti Eesti külateedel kostis.

Saad teada, kuidas Eesti taludest sai piimariik, mis varustas Peterburi ja Euroopat? Miks peeti jaanikuud „sitatalgute pühaks“ ja kuidas see töö, mis aitas põllul vilja kasvatada, tõi külarahva kokku lõbusatele talgutele? Tule ja uuri, kuidas piim ja sõnnik on sajandeid kujundanud meie maaelu – sest just neist kahest algab põllumehe rikkus ja meie kõigi toidulaud!

Elusloomad Maaelu Uudishimukeskuses – kes siin elavad?

Kas oled kunagi kitsede kepslemist imetlenud, poniga sõbraks saanud või uurinud, kuidas haned valvsalt oma territooriumi kaitsevad? Maaelu Uudishimukeskuse esimesel korrusel ootavad sind päris ehtsad farmiloomad – lehmad, sead, lambad, munakanad ja paljud teised, kes on osa meie igapäevaelust ja maaelu mitmekesisusest.

• 🐑 Miks on lambad nii head „muruniidukid“ ja miks nad armastavad soolalakukivi limpsida?
• 🐴 Kas teadsid, et poni suudab magada nii püsti kui pikali olles?
• 🐓 Mitu nokkimisliigutust teeb kana päevas, et leida toitu?
• 🦃 Kas kalkuni kurguhääl võib tõesti kostuda üle pooleteise kilomeetri kaugusele?

Siin saad avastada, kuidas nende eest hoolitsetakse, mida nad söövad ja milliseid saaduseid nad inimestele pakuvad. Tule kuula, vaata ja koge maaelu kõige lähemalt – sest kõige paremini õpime loomi tundma just siis, kui saame neile päriselt silma vaadata!

II korrusel

"Veterinaari tuba" – kuidas on loomade ravi ajas muutunud?

• Millal hakati loomi ravima?

Lihtne vastus on, et siis, kui inimene looma kodustas. See arenes koos inimeste ravimise oskusega.

Arheoloogilised leiud räägivad, et veterinaarseid protseduure võidi sooritada juba 5000 aastat tagasi. Veterinaaria kui teadus on aga sajandeid noorem. Ent kes ravis loomi enne, kui veterinaariateadus üldse eksisteeris? Kuidas mõjutasid loomataudid terveid karjasid ja milliseid ravivõtteid kasutati sajandeid tagasi?

Milline näeb tegelikult välja hullu lehma tõbi, linnugripp või seakatk? Need on juba sajandeid kestnud haigused, ent me täna ravime neid sarnaste võtetega kui keskajal…

Eesti Põllumajandusmuuseumi "Veterinaari tuba" viib sind rännakule loomaarstiteaduse arenguloosse – alates esimestest looduslike ravimite kasutajatest kuni teadusliku veterinaaria sünnini.

• 📜 Kas teadsid, et juba 5000 aastat tagasi dokumenteerisid sumerid loomade haigusi ja ravimeetodeid?
• 🌿 Milliseid ravimtaimi kasutati loomade raviks enne antibiootikume?
• 🐄 Miks kartsid inimesed loomataude rohkem kui tormist ilma?

Siit saad teada, kuidas loomade ravi arenes koos inimeste teadmiste kasvuga ning kuidas Eesti veterinaaria sai alguse juba Tartu Ülikooli juures rohkem kui 200 aastat tagasi.

Astudes veterinaari tuppa, leiad end ajast, mil loomi raviti nii loitsude, ravimtaimede kui ka teaduse abil. Tule ja avasta, kuidas loomade tervis mõjutab kogu meie elu.

Avatud hoidla – astu muuseumi varakambrisse!

Kas oled kunagi mõelnud, kuhu kaovad muuseumide kõige põnevamad esemed, mida näitustel alati ei näe? Avatud hoidlas saad sisse astuda justkui muuseumi varakambrisse – kohta, kus ajalugu elab oma täies mitmekesisuses.

• 🚜 Milliste tööriistadega maamehed enne traktoreid põllul tööd tegid?
• 🥣 Milline toit oli lihtrahva ja milline mõisnike laual läbi sajandi?
• 🔍 Milline oli sajanditagune "pesumasin" või triikraud või muud "kodumasinad"?

Eesti Põllumajandusmuuseumi avatud hoidla toob külastajani hulgaliselt haruldasi maaharimise tööriistu, mis jutustavad lugusid põldude kündmisest, vilja kasvatamisest ja talu- ning kodutööde rasketest, ent nutikatest lahendustest.

Hoidla keskel paikneval suurel tehislikul toidulaual seisavad kõrvuti nii mõisnike hõrgutised kui talupoegade lihtsad road andes aimu, kuidas Eestimaal on toidulaud ajas muutunud – alates 1900. aastast kuni tänapäevani.

Astudes avatud hoidlasse saad kogeda muuseumi teist poolt – maailma, kus ajalugu ei ole peidetud ladudesse, vaid avaneb otse sinu ees.

Tule uudistama ja avastama, milliseid varandusi põllumajandusmuuseum peidab!