Eestis on vastlapäev aastasadade jooksul omandanud sellise hoo ja sära, et seda tähistavad lisaks maainimestele ka linnakodanikud, olgu nad liuglemas lumisel mäenõlval või sootuks kontoris supipausi pidamas. Võib ju tekkida küsimus: „Kas vastlapäev on tänapäeval tõesti oluline?“ Vastus on jah! Kui vanasti keskendus vastlapäev põllumajandusele ja looduse tarkustele, siis tänapäeval võime seda mõtestada kui hetke, mil võtta aeg maha ja hinnata oma „saaki“, olgu selleks tööalased saavutused, isiklik areng või pereringis veedetud kvaliteetaeg. Vastlapäev annab võimaluse korraks aeg maha võtta, vaadata oma esivanemate elutarkust ja mõista, et me kõik vajame natuke lusti keset halli argipäeva. 

Vastlapäeva juured – miks ja kust? 

Vastlapäev, mille juured ulatuvad sügavale kristliku paastuaja algusesse, on tegelikult saanud oma alguse hoopis katoliku kiriku traditsioonidest. Nimelt tähistati seda päeva enne suurt paastu.  Tavaks oli kõht korralikult täis süüa ja panna end valmis järgnevaks piiratud toitumise perioodiks. Eesti vastlapäeva traditsioonid on saanud inspiratsiooni nii saksa kui ka rootsi kommetest, kuid nagu meil kombeks, oleme sellele kõvasti omamoodi vurtsu lisanud. 

Uued tähendused vanadele kommetele 

Üks veider, aga huvitav tava nägi ette, et naised ei tohtinud vastlapäeval kedrata ega ka paljusid muid töid teha. Kes teadis, et üks päev puhkust võib rahva tulevikule niivõrd palju kaasa aidata. Tänapäeval saab mitteketramist mõtestada hoopis puhkusena nutiseadmetest. Üks päev ilma e-kirjade ja sotsiaalmeediata, et nautida hetke ja keskenduda päriselt olulisele.  

Vanasti seostati liu laskmist ikka linaõnnega. Tänapäeval on liuglemine muutunud universaalseks lõbutsemise sümboliks. Kas teadsid, et kelgutamine pole mitte ainult lõbus, vaid ka tervislik tegevus? See on hea stressimaandaja. Värskes õhus liikumine ja naermine vabastavad kehas endorfiine, mis parandavad tuju ja vähendavad stressi. Kelgu mäkke tõmbamine on suurepärane aeroobne treening ja liulaskmine aitab kaasa tasakaalu ning koordinatsiooni parandamisele. 

Muidugi oli ja on vastlapäeva üheks oluliseks osaks söök. Kui traditsiooniline hernesupp pole just sinu maitsele, siis võib vastlapäeva eineks tänapäeval olla näiteks läätsesupp. Vastlakukkel seevastu püsib oma traditsioonilises vormis, kuigi täidised ulatuvad nüüd moosist karamellini. 

Vastlapäev ja ilmaennustused 

Vanarahvas uskus, et vastlapäeva ilm mängib suurt rolli tuleva aasta saagi ja ilma kujunemisel. Kui vastlapäeval on ilus päikesepaisteline ilm, tuleb hea viljasaak. Kui tuiskab või sajab lund, on oodata marjarikast suve. Kui on sula või vihmane ilm, võib suvi tulla heitlik ja põllusaak vilets. 

Tänapäeval, mil ilmateadus on arenenud, võib neid uskumusi vaadata pigem romantilise pilgu läbi. Siiski pole need täielikult kadunud – paljud inimesed jälgivad endiselt vastlapäeva ilma ja seostavad seda tulevaste lootustega, olgugi et teadusliku tõestusega on keeruline neid toetada. 

Kas vastlapäeva traditsioonid on muutumas? 

Kahtlemata! Paljude vanade kommete, näiteks lina kasvatamise ja seajalgade keetmise tähendus, on tänapäeval asendunud uute tõlgendustega.  

Tänapäeva vastlapäev on rohkem pere- ja sõpruskonna keskne, pakkudes võimalust olla koos, lõõgastuda ja jagada rõõmu. Traditsioonide sisu on paindlikum ja sageli seotud sellega, mis parasjagu inimestele oluline tundub – olgu selleks tervis, keskkond või lihtsalt lõbus ajaveetmine. 

Ka Eesti Põllumajandusmuuseum tähistab vastlapäeva. 1. märtsil kell 11.00 toimub meeleolukas Vastlatrall. Saame tuttavaks vastlatraditsioonidega läbi lustlike mängude, räägime uskumustest ja kommetest ning üle ega ümber ei saa ka vastlatoitude valmistamisest. Nagu me kõik teame, siis liu laskmine on vastlapäeva lahutamatu osa. Kui ilm vähegi lubab, saab vastlatrallil ka kelgutada ja uisutada. Isetehtud liumasinaga tulijale on muuseum pannud välja auhinna.  

Tule kogu perega ja peame koos maha ühe vägeva vastlatralli!