A Year on The Field projekt käis juuni lõpus uurimas, kuidas edeneb Eesti Põllumajandusmuuseumi kartulikasvatus. Nüüd saame lugeda, mida nad nägid ja avastasid. Avaldame artikli eesti keelde tõlgituna, originaalartiklit saad lugeda vajutades siia.
Eesti Põllumajandusmuuseum Ülenurmes asub umbes 7 kilomeetri kaugusel Tartust, Lõuna-Eesti suurimast linnast ja Euroopa Kultuuripealinnast 2024. Muuseumi aed on 0,6 hektari suurune, kuid korraga on kasutusel ainult umbes 0,2 hektarit. Põllu pinnas on saviliiv.
Igal aastal külvame erinevaid kohalikke põllukultuuride sorte, et neid külastajatele näidata ja haridusprogrammides kasutada. Kasvatame "Sangaste" talirukist, mitmesuguseid juurvilju ja lina.
Eelmisel sügisel kündsime aia üles MTZ 82 traktoriga, mis on Valgevenest pärit esisillaveoga traktor. Sama masinat kasutasime kevadel põllu harimiseks ja istutamisel vao tegemiseks.
Sel aastal istutasime kartuliseemned käsitsi 15. mail. Istutamisel aitasid kohaliku Ülenurme Gümnaasiumi 8. klassi õpilased.
Kartulipõld 29. juunil 2024
Teave muuseumi aias kasvatatavate kartulite kohta.
Sel aastal kasvatame 12 sorti: Väike verev, Odenwaldi sinine, Jõgeva kollane, Ando, Reet, Teele, Maret, Sarme, Tiina, Piret, Sulev, Olev. Need sordid valiti välja, et näidata kartulite mitmekesisust. Neil on erinevat värvi õied ning mugulad on mitmesuguse kuju ja värvusega.
Enamik neist sortidest on aretatud Eesti Taimekasvatuse Instituudis, endises "Jõgeva Sordiaretuse Instituudis". Teeme nendega tihedat koostööd ja nad varustavad meid igal aastal uute seemnetega.
Kartulisort "Maret" 29. juunil 2024
Kartulid kasvavad kenasti. 5. juuliks on 9 sorti 12-st hakanud õitsema. Meie aedniku Viivi sõnul on ta kartuleid väetanud meie muuseumi ponide "toodetud" hobusesõnnikuga. Kartulitaimi on sel aastal paar korda mullatud. Nüüd, kui taimed on liiga suured muldamiseks, on Viivi neid käsitsi rohinud.
Kuigi Eestis leidub koloradomardikaid, ei ole nad muuseumi aeda jõudnud. Nüüd, kui on vihma sadanud, on ilmnenud varajasi märke kartuli-lehemädanikust ning lehtedel esinevatest viirustest.
Kaks vanimat sorti, mida me kasvatame, on “Väike verev” ja “Odenwaldi sinine” (“Odenwälder Blaue” – 1901, Saksamaalt). “Väike verev” on väikeste mugulatega, suurepärase maitsega ja kasvatatakse gurmeekartulina. Seda on Eestis kasvatatud alates 19. sajandi lõpust.
Eestlaste jaoks on “Jõgeva kollane” (registreeritud 1946. aastal) legendaarne sort. See oli üks esimesi kollase viljalihaga kartulisorte, mis Eestis aretati. Alates 2010. aastast kasvatatakse seda säilitussordina.
Odenwaldi sinine 5. juulil 2024
Jõgeva kollane 5. juulil 2024
“Sulev” (registreeritud 1960. aastal) aretati loomade söödakartuliks. See oli 1970. aastatel üks maailma 7 parimast sordist, mida kasvatati kogu Nõukogude Liidus. Sel ajal kasvatati “Sulevit” 80% kõigist Eesti kartulipõldudest. Tänapäeval seda aga enam eriti ei kasvatata.
Muuseumipedagoogi ja aianduseksperdi Indriku sõnul oli “Sulevi” saak eelmisel aastal muuseumi aias kasvatatud kartulitest suurim. Kuid see oli ka ainus sort, mida hiired, kes meie 2023. aasta kartulisaaki "maitsesid", ei kahjustanud.
Vasakult: Maret, Sulev, Odenwaldi sinine, Reet, Piret, Jõgeva kollane
“Tiina”, registreeritud 2017. aastal (aretajad Aide Tsahkna ja Terje Tähtjärv), on uusim kartulisort, mida meie muuseumi aias kasvatatakse. See keskmise valmimisajaga sort on suhteliselt madala tärklise- ja kõrge suhkrusisaldusega ning sobib hästi keetmiseks, kuna ei lagune keetes.
Tiina 5. juulil 2024
Juttu ajasid:
Mari-Liis Tammiste (koguhoidja-teadur)
Indrik Unt (muuseumipedagoog)
Viivi Vaher (aednik)