Arnold Rüütel toetas aktiivselt Eesti Põllumajandusmuuseumi loomist 1968. aastal, olles sel ajal Tartu Näidissovhoosi direktor. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) rektorina sai tema otsus 1971. aastal määravaks, et muuseumi varad endise Ülenurme rüütlimõisa hoonetesse paigutati. „Tegutsesin kooskõlas sügava veendumusega, et Eesti rahvale on seda muuseumi vaja ja seda tuleb igati arendada“.
EPA rektoraat ja Eesti Põllumajandusmuuseumi nõukogu ühine koosolek, kus otsustatakse vanad tootmishooned anda Eesti Põllumajandusmuuseumi kasutusse. SA Eesti Maaelumuuseumid fotokogu.
EPA Ülenurme Õppe- ja Katsemajandi territooriumil asuva muuseumi visioon oli olla arvestatav põllumajandusajaloo talletamise keskus ning õppe- ja teadustöö baas. „Mäletan, et [näituse avamisel] rõhutasin põllumajanduse erilist kohta meie majanduses, et meie laual oleks ikka leib ja leivakõrvane. Selleks vajame haritud maad ja teotahtelisi inimesi.“
Külalised tutvumas Eesti Põllumajandusmuuseumi ekspositsiooniga koos Arnold Rüütliga. SA Eesti Maaelumuuseumid fotokogu.
Arnold Rüütli EPA rektoriks olles alustati 1972. aastal kuivendustöid Ülenurme lähedal Emajõe üleujutatud aladel, et luhaheinamaadel kasvatada sööta Ülenurme õppemajandi karjale. Sündis Aardla polder. „Lisaks sööda kasvatamisele oli ikka eesmärgiks ka tartlastele täiendava puhkeala loomine. Ja see tõesti õnnestus.“
Aardla poldri avamine: linti lõikab läbi Arnold Rüütel. SA Eesti Maaelumuuseumid fotokogu.
[Intervjuu Eesti Põllumajandusmuuseumi 50. aasta puhul 4. juunil 2018. Vt.: Arnold Rüütel. „Tõeotsingu radadel“, Tallinn 2023.]
Mälestame ja avaldame kaastunnet lähedastele!