Tori Hobusekasvanduses avaneb põnev võimalus tutvuda legendaarse puufiguuride meistri Voldemar Luhti hobustega – tema lummava loominguga, mis toob võrratu detailsusega esile Eesti taluelu igapäeva läbi hobufiguuride. Näitusel saavad külastajad näha puusse jäädvustatud hobuseid nii töö- kui meelelahutushetkedel.
Kirev elukäik, kirg hobuste vastu
Voldemar Luht, sündinud 1919. aastal Tomski kubermangus, tuli kolmeaastasena koos perega Eestisse. Juba poisina oli ta hobustest lummatud ja meisterdas oma esimese hobuse viieaastaselt. Tema esimene puuhobune valmis aga alles pensionieas 1980ndatel, kui ta alustas “Hobuse 1000 tööd” seeria loomist. Selle seeria raames sündis kokku ligi 500 hobusefiguuri, millest ligikaudu 50 on koha leidnud Eesti Maaelumuuseumides. Nüüd on osa sellest kollektsioonist eksponeeritud Tori Hobusekasvanduses.
“Hobuse 1000 tööd” – austusavaldus hobuste rollile Eesti elus
Luhti looming räägib lugusid Eesti talurahva tööst ja traditsioonidest – hobused kändude juurimisel, rehepeksul või kartulivagude künnil. Lisaks tööstseenidele jäädvustas Luht ka olulisi elusündmusi nagu pulmad, koolitee ja matused, sidudes hobuse piltlikult iga eestlase eluteega. Näitusel saab näha figuure, mis kujutavad hobuste tööd, samuti ka peole minekut ja meelelahutust, pakkudes mitmekülgset pilti sellest, kuidas hobused meie igapäevaelu varem mõjutasid.
Tori Hobusekasvandus kui ideaalne näitusepaik
Eesti Põllumajandusmuuseumisse jõudis sel sügisel veelgi Luhti figuure, mis innustas korraldajaid jagama seda väärtuslikku kollektsiooni laiemalt. Näituse ühe kuraatori Mari-Liis Tammiste sõnul ei saa paremat kohta sellise näituse jaoks ollagi kui Tori Hobusekasvandus, kus hobuseid ja nende ajalugu kohtab igal sammul. Voldemar Luhti figuurid täiendavad suurepäraselt kasvanduse atmosfääri, tuues kaasaegsetele külastajatele lähemale põlvkondade kaupa edasi antud armastust hobuste vastu.
Ainulaadne meisterlikkus ja detailsus
Luhti puunikerdused on tuntud oma detailsuse poolest. Iga hobune, inimfiguur ja tööriist on valmistatud meisterlikult ja looduslikest materjalidest – sanglepast, pajust ja kasetohust. Tema teoste detailirohkus ja teemade ulatus toovad esile kõik hobuse rollid – mitte ainult töötajana, vaid ka kaaslasena eluraskustes ja -rõõmudes. Ka kuraatori jaoks teeb näituse eriliseks Luhti täpsus ja loovus, mis väljendub valmistatud töövahendites nagu kartulivõtumasin.
Lisaks puufiguuridele on Tori näitusel eksponeeritud ka kümme hobust kujutavat joonistust, mis annavad aimu Luhti pikaajalisest hobusearmastusest.
Kuna Eesti Maaelumuuseumide koosseisu kuulub ka C. R. Jakobsoni Talumuuseum, siis oleme ühe erilise hobufiguuri pannud uudistamiseks välja sealsesse muuseumi. Nimelt on Luht kujutanud, kuidas Jakobson läks hobusega Sakala toimetusse. Seega tasub kindlasti ka Kurgjal Jakobsoni Talumuuseumis vaatamas käia.
Näitus avatud kuni 31. oktoobrini 2025
Tahad tutvuda imelise kätetööga, siis tasub kindlasti see näitus üle vaadata. Voldemar Luhti nikerdused Tori Hobusekasvanduses jutustavad igale vaatajale loo, mis on sama inspireeriv kui hobuste ja inimeste omavaheline side läbi aastasadade.