HeategevusĆ¼ritus kutsub Ćlenurmele kaevikukĆ¼Ć¼nlaid ja varjevƵrke tegema
Eesti pƵllumajandusmuuseumi eestvedamisel toimub 18. mƤrtsil algusega kell 12 Ćlenurmel pƵllumajandusmuuseumi hƤƤrberi ees ja sees heategevuspƤev āAitame aidataā, kus fookuses on kaevikukĆ¼Ć¼nalde ja varjevƵrkude tegemine. EesmƤrk on valmistada 500 kaevikukĆ¼Ć¼nalt ja seelƤbi saata Ukrainasse ligikaudu 2000 tundi soojust. PƤeva jooksul toimuvad kaevikukĆ¼Ć¼nalde ja varjevƵrkude valmistamise tƶƶtoad, lƵkkel vaha sulatamine, toimetab
Tartu 2024 pƵhiprogrammi projekt āPeedist pesumasinā avab esimese osanƤituse “Kui aeg on kasin, siis leiuta masin”
āPeedist pesumasinā on kolme muuseumi ā Eesti pƵllumajandusmuuseum, Tartu linnamuuseum ja Eesti maanteemuuseum ā Ć¼hisnƤitus, mis kuulub Tartu 2024 kultuuripealinna pƵhiprogrammi ning avatakse tƤies mahus 2024. aasta kevadel. NƤitus tutvustab nƵukogudeaegset isetegemist ja taaskasutust. Eesti pƵllumajandusmuuseum avab 13. aprillil 2023 esimese osa oma āPeedist pesumasinā nƤitusest, kus tuuakse rahva ette
Hoburauad postkaardil
18. detsembril avame Tori Hobusekasvanduses nƤituse Vambo Tali erakollektsioonist "Hoburauad postkaardil". NƵukogude ajal sisustas paljude laste vaba aega millegi kogumine. Koguti kƵike kƤttesaadavat: kommi- ja Å”okolaadipabereid, mƤrke, marke, tikutoosi etikette, kive, nƶƶpe, pudeli korke, postkaarte, piltidega Ć¼mbrikke, tasku- ja seinakalendreid, āTeguriā ja āNormaā mƤnguasju, sƵprade joonistusi ja luuletusi salmikutesse. Ka
Sinu vƵimalus – tule kaunista jƵuluaken!
Aasta pimedaimal ajal, enne kƵige olulisemaid pĆ¼hi soovime tunda ja nƤha rohkem valgust nii meie Ć¼mber kui ka meie sees. Et rohkem valgust oleks ka Ćlenurme sĆ¼dames, kuulutame vƤlja akende kaunistamise konkursi Eesti PƵllumajandusmuuseumis. Kaunistamist ootavad Eesti PƵllumajandusmuuseumi esimese korruse aknad, mis jƤƤvad kƵikidele kĆ¼lastajatele ja pargis Ƶhtustele jalutajatele imetlemiseks.
Omaaegne innovaator C.R. Jakobson Ƥrgitab tƤnapƤevalgi loovalt mƵtlema
Ćrkamisaja suurtegelast Jakobsoni on nimetatud oma aja innovaatoriks, kellel olid julged ideed, kes vaatas tulevikku ja pĆ¼Ć¼dis leiutada uusi viise nii pƵllumajanduses kui muudel elualadel. C.R. Jakobsoni Talumuuseumis kƵnnitakse tƤnapƤevalgi innovatsiooni radadel ā valminud on ettevƵtlikkust ja teenusedisaini tutvustav haridusprogramm āMƵtle nagu Carl Robert Jakobson!ā III ja IV kooliastmele. Programm
Hobuste nƤitusmĆ¼Ć¼k Maal elamise pƤeval Toris
TƤnavune Maal elamise pƤev avas asutuste uksed 24 omavalitsuses Ć¼le EestiĀ eesmƤrgiga kutsuda maale elama sƤrasilmseid ja tegusaid inimesi. Koostƶƶs PƤrnumaa ja Tori vallaga olid huvilised oodatud ka Tori Hobusekasvandusse, kus esmakordselt Eestis sai laiem avalikkus osa hobuste nƤitusmĆ¼Ć¼gist. Tori Hobusekasvanduse hobumajandusjuht Agris Juhkov: āVanas hobusemaailmas nagu nƤiteks Saksamaal, Belgias ja
PƤrnumaa VƵidupĆ¼ha jooksumaratoni start antakse Toris
22. juunilĀ toimuv maratonipidu on saanud tuntuks sinimustvalge tunnusloo ja Eesti sƵjameeste mƤlestuskirikus kangelaste auks ja meenutuseks lƤidetava tuleleegi sĆ¼mboolse sidumise kaudu: seal sĆ¼Ć¼datud tule viivad maratoonarid PƤrnusse, kust see lƤhetatakse ehtsal soomukil vƵidupĆ¼ha paraadi linna ā tƤnavu Kuressaarde. TƤnavu on rajakaardil Ć¼ks vƤga oluline muudatus, mis pakub 11. korda toimuval
Muuseumide kogumiskampaania otsib āpeedist pesumasinaidā
Muuseumide Ć¼hine nƤituseprojekt āPeedist pesumasinā kutsub jagama lugusid leiutamisest, leidlikkusest ja taaskasutusest nƵukogude ajal. Oodatud on kogemused ja info nii nutikate nippide kui ka keerukate masinate leiutamise kohta. āPeedist pesumasinā on Eesti Maanteemuuseumi, Eesti PƵllumajandusmuuseumi ja Tartu Linnamuuseumi ettevalmistatav Ć¼hine nƤitus, mis kuulub Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna pƵhiprogrammi. NƤituse eesmƤrk
Kevade viimane kokakool
Populaarsust kogunud PƵllumajandusmuuseumi kokakoolide selle kevade viimane kokkusaamine on 9. aprillil, kui ahju lƤhevad kohupiimakĆ¼psetised. Usinad Ƶpilased on kƤtt harjutanud kƵrvitsatoitudega, pasteetide ja tarretistega, pidulike roogadega, keedutaina valmistamisega. Keedutaina kokakooli osalejad Ć¼tlesid: ei teadnudki, et saab soolaste tƤidistega tƤita; ei julgenud kodus proovidagi sellise taigna tegemist; vƤga huvitav, kuid Ć¼sna
MƤrtsikĆ¼Ć¼ditamise aastapƤev
TƤnasel kurval mƤrtsikĆ¼Ć¼ditamise aastapƤeval tƵdeme ahastusega, et isegi tƤnapƤeval saavad toimuda samasugused inimsusevastased kuriteod, samas meenutame mƤlestustega ammuseid traagilisi aegu. MƤlestuskirje 1949. aasta mƤrtsikĆ¼Ć¼ditamisest: “TƤna 39. aastad tagasi kui kisti vƤgi valdselt oma kodudest vƤlja 60 tuhat Eestlast Siberisse ja nende kodud jƤid tĆ¼hjaks ja laostusid, kuss olli ja kus