Kui nahkhiired rƤƤgiksid…
Mis oleks kui nahkhiired oskaksid rƤƤkida! Mida kƵike vƵiks nende kƤest kĆ¼sida. Kujuta ette, kui sinu teele satub mƵni jutukas nahkhiir, kĆ¼ll siis vestleks. Panime kirja mƵned mƵtted, mida meie nahkhiirega arutaksime: Kuidas sa nii hƤsti lennata suudad? Mis tunne on lennata? Kuidas sa oma sƶƶgikoha Ć¼les leiad? Kas oled
Just sina, hoolas puhtusehoidja, oled meil puudu!
C.R. Jakobsoni Talumuuseumis on puudu Ć¼ks hoolas ja puhtust armastav KORISTAJA Sinu tĆ¶Ć¶Ć¼lesanded: ā¢ tƶƶ- ja avalike ruumide koristamine ā¢ vajadusel ahjude kĆ¼tmine ā¢ akende pesemine ā¢ heakorratƶƶde teostamine territooriumil, talvel liivatamine ā¢ osalemine suurĆ¼ritustel Sobival kandidaadil on korraarmastus ning positiivne ellusuhtumine Meie pakume sulle: tƶƶkohta looduskaunis ja ajaloolises kohas
PƵnevaid leide tƤis vimplinƤitus PƵllumajandusmuuseumis
Kas sinul on kodus mƵni aastatetagune vƵi ka tƤnapƤevane vimpel? PƵllumajandusmuuseumi koguhoidjad tƵid vimplid sahtlist vƤlja ja avasid nƤituse, kus jagub pƵnevat avastamist vimplite maailmast. Oh, kui pƵnevaid leide on nƤitusel vƤlja pandud! Aprillis 2015. aastal ilmus Maalehe nƵuandelisas Targu Talita Ć¼leskutse āOtsime teavet kolhooside ja sovhooside mƤrkide kohtaā, kus
PƵllumajandusmuuseum sai 55. aastaseks!
Armsad pƵllumajandusmuuseumi sƵbrad! Eesti PƵllumajandusmuuseumi 55. sĆ¼nnipƤeva pidustused on selleks korraks peetud ning jagame oma muljeid igati vahvast peost! Kui sa ei olnud seal, siis hoia end kinni, sest me lƤheme Ć¼heskoos tagasi pƤeva, mil rukkikĆ¼Ć¼nis lendles Ƶnnelikke sĆ¼nnipƤevasƤdemeid! Niisiis, see kƵik juhtus 2. juulil, kui pƵllumajandusmuuseumĀ sai ametlikult pƤeva vanemaks.
NiitmispƤev 27. juunil Eesti MaaĆ¼likooli juures
Eesti MaaĆ¼likool kutsub kƵiki vahvale niitmispƤevale, kus saab kƤed kĆ¼lge panna ja proovida niitmivƵtteid ning on palju muid pƵnevaid tegevusi nii suurtele kui vƤikestele. NiitmispƤeval soovime tutvustada nii erinevaid EMĆ linnakus kasvavaid taimi kui ka vikatiga niitmist. Taimi tutvustab lƤhemalt Marika Kose (Eesti MaaĆ¼likooli elurikkuse ja loodusturismi Ƶppetooli juht) ning
20 pƵnevat fakti nahkhiirtest: avasta salapƤrane Ƶhuseiklejate maailm
Avame koos salapƤrase maailma, kus valitsevad Ƶhusseiklevad ƶised olendid - nahkhiired. Need vƵluvad ja mĆ¼stilised olendid on pƵnev uurimisobjekt, tƤis Ć¼llatusi ja ainulaadseid omadusi. Sukeldume nahkhiirte maailma ning avastame 20 pƵnevat fakti nende imetajate kohta! Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad aktiivselt lennata. Nende tiivad on muundunud nahatĆ¼kid, mis ulatuvad
Avasta salapƤrane maailm – TASUTA giidituurid nahkhiire nƤitusel Eesti PƵllumajandusmuuseumis 3. juunil!
Hei sina, seiklushimuline looduse- ja kultuurisƵber! Meil on suurepƤrased uudised! Eesti PƵllumajandusmuuseum kutsub osa saama ainulaadsest vƵimalusest avastada nahkhiirte salapƤrast maailma tasuta giidituuridel, mis toimuvad 3. juunil kell 11, 12 ja 13. Tule seiklusele, mis pakub teadmisi ja adrenaliini! Esiteks, nahkhiired on Ć¼hed kƵige pƵnevamad ja salapƤrasemad olendid meie looduses.
PƵllumajandusmuuseumi kiulinast valmis Kunstiakadeemia magistritƶƶ
KƵrgema Kunstikooli Pallas tekstiilitudengid kĆ¼lvasid 18. mail Eesti PƵllumajandusmuuseumi aiamaal kiulina seemet. Sellel aastal kĆ¼lvasime 120 m2 kiulina, mille kasvamist ja Ƶitsemist igaĆ¼ks, kes muuseumi aiast suvel mƶƶda jalutab, nautida saab. Kindlasti kutsume teid suve lƵpus osa vƵtma linatƶƶdest muuseumis! Eelmisel aastal kĆ¼lvatud ja tƶƶdeldud kiulinast sai Eesti Kunstiakadeemia magistrandi
VideoƵpetused – kuidas looduslikult mune vƤrvida
NƤpunƤiteid munapĆ¼hadeks Kas sina oskad punase kapsa ja kurkumiga mune vƤrvida? Aga puulehtede, sibulakoorte ja tekstiiliga? Otsid vƵimalusi, kuidas munad LihavƵttepĆ¼hadel looduslike materjalidega kirjumaks saada? Vaata Ƶpetusi siit:
C.R. Jakobsoni surma-aastapƤevale pĆ¼hendatud traditsiooniline Sakala tee matk
Carl Robert Jakobson suri 19. mƤrtsil 1882. aastal. Alates 1961. aastast on Ilmar Palo algatusel korraldatud Eesti Ƥrkamisaja suurmehe surma-aastapƤeva meenutamiseks mƤrtsi teises pooles matk praegusel Sakala tee matkarajal. Kui Jakobson 1870.ndatel endale Kurgja talukoha ostsis, et sellest oma perele uhke elamine luua, siis samal ajal kƤis ta Viljandis "Sakala"