Maaelu Uudishimukeskusesse Põllumajandusmuuseumis tuleb loomadele mõeldud psühholoogiakabinet   Maaelu Uudishimukeskusesse Põllumajandusmuuseumis tuleb loomadele mõeldud psühholoogiakabinet, kus praktiseeritakse näiteks küülikute liivateraapiat, hanede grupiteraapiat ja palju muid loomateraapia vorme. Põllumajandusmuuseumi uues näitusekeskkonnas MUHK (Maaelu Uudishimukeskus) avatakse peagi esimene loomadele mõeldud psühholoogiakabinet Eestis, kus elusloomad saavad hakata oma sisemaailma lahti harutama. Kabinet avatakse veterinaari toa kõrval,

Midagi on õhus. Ja see pole pelgalt kevadine heinatolm. Muuseumi laut on viimastel päevadel muutunud justkui väikeseks segaduse sümfooniaks. Kitsed Kiki ja Lelola kuulsid pidevalt sõna MUHK, haned Susu ja Gaga jälgisid askeldusi valvuripositsioonilt, lambaprouad Täpi ja Lumi jõudsid isegi järeldusele, et MUHK tähendab Maaelu Uudishimukeskust. Aga nüüd… on meie

Põllumajandusmuuseumi laudas ei jää midagi märkamata. Vähemalt mitte siis, kui seal on uudishimulikud kanad ja tähtsust täis kukk, kes peavad peaaegu iga päev oma hommikukoosolekuid. „Kas keegi kuulis, mis lambaprouad Täpi ja Lumi üleeile rääkisid?“ küsib pruunikas kana, kes on tihtipeale esikõneleja. „Muidugi kuulsin!“ käratab valge kana. „MUHK tähendab Maaelu

Viimastel päevadel on muuseumilaut muutunud jutukamaks kui hanede koosolek kevadisel põllul. Kitsed Kiki ja Lelola arutlesid MUHKi üle, haned Susu ja Gaga püüdsid jälile jõuda, kas piim ja sõnnik sobivad kokku. Lambaprouad Täpi ja Lumi said lõpuks selgeks, et MUHK tähendab Maaelu Uudishimukeskust, kus näitused lauda mõlemal korrusel hakkavad jutustama

Viimastel päevadel on Põllumajandusmuuseumi laudas toimuvat uurinud igaüks omamoodi. Kitsed Kiki ja Lelola kahtlustasid, et MUHK võib olla uus sööt või sokk, haned Susu ja Gaga jälgivad igat sagivat saapapaari kullipilgul olles valmis oma treenitud häälepaelad iga hetk valla lööma. Mõlemad seltskonnad olid kuulnud sahistamist, näinud uusi sildikesi, tunnistanud asjade

UNESCO Eesti nimekirja pääsemine on oluline samm kogu Eesti hobukultuuri ja tori tõu säilimise jaoks. Eesti vaimse kultuuripärandi nõukogu kinnitas 2025. aasta märtsis põhisissekande „Tori tõugu kultuurhobuste aretamine“ lisamise Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tegemist on olulise tunnustusega Tori Hobusekasvanduse, kogu tori tõuaretajate kogukonna ning Eesti hobukultuuri jaoks laiemalt. Tori tõugu

Eile oli midagi teisiti. Esiteks tassiti igasuguseid asju. Teiseks liikus inimesi laudas liiga palju. Ja kolmandaks – kitsed kuulsid jälle seda sõna. MUHK. Kits Kiki väitis, et see on midagi suurt, uut ja põnevat, millest tema tahab esimesena teada saada. Tema sõbranna Lelola arvas, et tuuakse uus sokk. „Kas see

Viimastel nädalatel on Põllumajandusmuuseumi laudas midagi muutunud. Mitte toidujagamise aeg. Mitte sööda koostis. Mitte isegi see, et haned jälle uue häirekoodi välja mõtlesid. Vaid midagi… muud. Inimesed tulevad ja lähevad sagedamini kui tavaliselt. Korraga on lauda teises otsas püsti uued agregaadid. Ühel päeval tassiti kastidega asju, mida keegi meist polnud

Kui Eesti Vabariigi ametlik sünnipäev on 24. veebruar, siis Pärnus algavad pidustused juba päev varem – 23. veebruaril, sest just siin kuulutati 1918. aastal esmakordselt avalikult välja Eesti iseseisvus. Selle ajaloolise päeva tähistamiseks toimub Pärnus pidulik jalutuskäik, millest võtavad tänavu osa ka Tori Hobusekasvanduse ja Tori Hobusekasvanduse Ratsakooli õpilased koos

Eestis on vastlapäev aastasadade jooksul omandanud sellise hoo ja sära, et seda tähistavad lisaks maainimestele ka linnakodanikud, olgu nad liuglemas lumisel mäenõlval või sootuks kontoris supipausi pidamas. Võib ju tekkida küsimus: „Kas vastlapäev on tänapäeval tõesti oluline?“ Vastus on jah! Kui vanasti keskendus vastlapäev põllumajandusele ja looduse tarkustele, siis tänapäeval