Tänase energiakriisi valguses on hea meenutada, millised valgusallikad pea sajand tagasi Saaremaal ja mujal Eestis kasutusel olid.

EPM TR 1373: 207 A 1099: 207 Endel Pruul. Natukene Saaremaa elust  – 1930-1945 dateeringu vahemik

„Häda oli selles, et valgus oli vilets sest elektrit sel ajal maal ei olnud ja betrooliumi ei olnud saada kusagilt sõja ajal. Aeti läbi rasvalampidega mida oli majapidamises põlemas korraga mitu. Lapsed õppisid kõik rasvalampide valgusel. Kuidas see lamp siis välja nägi? Selleks oli tavaliselt võetud tühi kingakreemi kaan kuhu oli taht pandud ja sinna siis valati mitte ei valatud vaid pandi juurde rasva tükke. Nagu Saaremaal nimetati lambiõli hoiti suurteks pühadeks ja lautas talitamisel käimiseks laterna tarbeks.  [–//–] Koolis ühiselamus olles oli igal lapsel õppimise ajal oma lamp nii et klass oli paksult suitsu täis aga õppimine käis. Oli ka rikkamaid lapsi kes siis õppisid betroolium lampide valgusel aga need olid ka ilma klaasideta „tattninad“ ja suitsesid veel rohkem kui rasva omad.“

Meie muuseumi kogus leidub tattnina:

Tattnina – laialdaselt oli kasutusel väike koonilise plekk-kerega ja ilma klaasita tattnina, mida paiguti võis näha veel 20. sajandi algul. Küljel avaga sang, mille abil saab lampi kinnitada seina külge. Tattnina suletakse korgiga, milles ava. Avast on läbi pandud plekist toru, milles on taht.

Õlilamp on samuti meie esemekogus esindatud:

Kas oled tänu kõrgetele energiahindade võtnud kasutusele või mõelnud kasutama hakata esivanemate valgusallikaid?