Rahvusvahelist õunasöömise päeva tähistatakse igal aastal septembri kolmandal laupäeval, mis tänavu tähendab 20. septembrit. Just õige aeg, sest sügis on õunahooaeg ja puud on mahlaseid vilju täis.

Õunad on täis kiudaineid, vitamiine ja antioksüdante, need toetavad südant ja tervist ning hoiavad kõhu korras. Ja mis kõige parem, meie koduaia õun on kõige tervislikum valik.

Kas tunned õunasorte?

Eesti Põllumajandusmuuseumis toimunud Tõulooma sündmusel oli külastajatel võimalus proovida õunte välimäärajat – vaadata, nuusutada, maitsta. Kohal oli Eesti Maaülikooli nooremteadur Matis Moks, kes oli taaskord väga populaarne, kuna aitas inimestel õunasorte määrta.

• Kas sina tead, mis õunasordid sul kodus kasvavad?

• Milline õun sulle kõige rohkem maitseb – hapukas ja krõmps või magus ja pehme?

Kuidas tähistada õunasöömise päeva?

Olgem ausad, iga päev võiks olla õunasöömise päev! Aga kuidas siis rahvusvaheline õunasöömise päev veel erilisemaks teha?

• Tee pere või sõpradega õunasortide äraarvamise mäng.
• Valmista üks imemaitsev õunakook.
• Vii naabrile peotäis õunu.
• Anna lubadus iseendale, et püüad iga päev vähemalt ühe õuna süüa (ja siis täidad ka seda lubadust, on ju!)

Huvitavaid fakte õuntest:

• Maailmas kasvatatakse üle 7500 erineva õunasordi.

• Õunad ujuvad vees, sest umbes veerand õunast on õhku täis (ainest erinevateks katseteks....)

• Kõige kallimad õunad maailmas on Jaapani Sekai Ichi – üks vili võib maksta üle 20 €.

• Vanim teadaolev õunapuu, mis veel vilja kannab, istutati 1826. aastal USA-s.

• Õunaseemned sisaldavad väheses koguses tsüaniidiühendeid, aga neid tuleks süüa väga-väga palju, et kogus oleks inimesele ohtlik.

• Õunu on kasutatud isegi sõjaajal – näiteks II maailmasõjas tehti õunakoortest kohviasendajat.

• New York sai oma hüüdnimeks “Suur Õun” 1920.–1930. aastatel, kui džässmuusikud ja hobuste võidusõiduajakirjanikud kasutasid seda väljendit tähistamaks suurt auhinda või kõige ihaldusväärsemat kohta, kuhu jõuda. Nii kinnistuski linn kui “The Big Apple”

• Eestis on üle 150 õunasordi, mida on siin kasvatatud või aretatud. Paljud neist on kohalikud pärandsordid, mida võib leida vanadest taluaedadest.

• Kõige levinum Eesti aiasort on ‘Antonovka’, mis on tuntud oma hapuka maitse ja suurepärase säilivuse poolest. Laialt levinud on ka Suislep ja Valge klaar ning üha enam paljude lemmikuks kujunenud Kuldrenett.

Õunu jagub nii lugudesse, teadusesse kui meie koduhoovidesse. Ja kui sa ei teagi, mis sordiga on tegemist, siis peaasi, et maitseb hästi ja on tervislik. Kui üks õun päevas hoiab arsti eemal, siis mitu õuna päevas teeb meid lausa topeltterveks? Seda tasub 20. septembril ja kõikidel järgnevatel päevadel kindlasti järele proovida.