Krahv Friedrich Georg Magnus Berg – Sangaste suurmees ja visionäär

16. veebruaril 2025 tähistame Sangaste „rukkikrahv“ Friedrich Georg Magnus Bergi 180. sünniaastapäeva. Sel puhul avatakse Eesti Põllumajandusmuuseum temast väike näitus, mille aukohal on krahv Bergile kuulunud fotoalbum – üks muuseumi haruldasemaid eksponaate. Näitus annab võimaluse süveneda krahvi mitmekülgsesse ellu ja panusesse Eesti kultuuri ning põllumajandusse.

Krahv Bergi foto                                                     Maal krahv Bergist, autor Ilmar Malin, 1990

Haridus ja elu kujunemine

Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruaril 1845 Tartus, riigiametnik Gustav Gotthard Bergi peres. Tänu jõuka onu toetusele sai ta hariduse Tartu gümnaasiumis, Pariisi Sorbonne’i Ülikoolis ja Collège de France’is. Põllutöö praktiliseks õppeks viibis Berg Šotimaal, kus tutvus sordiaretaja Patrick Shireffiga. 1866. aastal sai ta õiguse arendada Liivimaa mõisaid, sh Sangastet, ning 28-aastaselt päris ta mõisad ja krahvitiitli.

Sangaste loss – Inglismaalt inspireeritud pärl

Krahvi ideede järgi valmis aastatel 1879–1881 Sangaste loss, mille peatorn sarnaneb kuningliku Windsoriga. Lossis oli juba 19. sajandil keskne küttesüsteem, veevärk, telefoniühendus ja alates 1907. aastast elektrivalgustus. Lossi ümbritsev park kujundati inglise pargistiilis ning sinna istutati krahvi reisidelt toodud eksootilisi puid ja taimi.

Pilte Bergi fotoalbumist: Sangaste loss ja loss koos talveaiaga

Innovatsioon ja pärand põllumajanduses

Bergi suurim panus põllumajandusse oli „Sangaste“ rukkisordi aretamine. Alustades 1875. aastal, töötas ta välja pika kõrrega külmakindla rukki, mis pälvis kuldmedali 1889. aasta Pariisi maailmanäitusel ning oli auhinnatud ka Chicago näitusel 1893. aastal. „Sangaste“ rukis on tänaseni sordikaardil ja seda kasvatatakse aktiivselt.

Lisaks rukkiaretusele tegeles Berg ka loomakasvatusega, tuues Eestisse Äärširi tõugu piimakarja ning rakendades masinlüpsi. Sangaste mõisas töötas aurujõul meierei ja piima jahutamiseks leiutas krahv portatiivse jahutusseadme.

Bergi uuendused laienesid ka maaparandusele ja kuivendustöödele, mida juhtisid Taani insenerid. Kuivendustööde käigus avastati sajanditevanuseid tammepalke, millest valmisid Sangaste lossi parkett ja seinapaneelid.

Pilt Bergi fotoalbumist: jahiseltskond, esiplaanil krahv Berg

Tehnoloogia ja innovatsioon

Krahv Berg oli oma ajast ees, rakendades esimesena põllumajandusmasinaid ja jagades neid ka ümbruskonna talunikele. Ta tõi Eestisse rehepeksumasinad, katsetas kunstväetisi ning konstrueeris külviseemne puhastamiseks tsentrifugaaljõul töötava triööri, mille patenteeris Inglismaal.

Kultuuriline ja teaduslik panus

Lisaks majanduslikule ja teaduslikule tööle hindas Berg ka rahvakultuuri. Ta uuris ja kogus talurahva põllutööriistu ning tegi katseid nende efektiivsuse selgitamiseks. Krahv suhtles kohalikega eesti keeles, rääkis murdekeelt ning tundis ja väärtustas Eesti loodust ja pärimust.

Reisid ja avastused

Bergi elus olid olulised ka reisid – ta külastas Ameerikat, Inglismaad, Prantsusmaad, Egiptust, Kaug-Ida ja Venemaa lõunapiirkondi. Erilise tähelepanu all olid botaanika ja kalandus, mida ta uuris Kamtšatkal ja Sahhalini saarel. Ta oli ka meretööstuse osanik ning osales vääriskalade ja kalamarja turustamises.

Pilt Bergi fotoalbumist: krahv seltskonnaga laevatekil reisimas

Fotoalbum – aknake krahvi ellu

Eesti Põllumajandusmuuseumis asub krahv Friedrich Bergile kuulunud fotoalbum, mis on erakordne ajaloodokument. 319 fotot kajastavad mõisaelu, loodusvaateid, jahiretki ja reisidel nähtut. Suurt osa albumist täidavad fotod Kaug-Idast, sealhulgas kalapüügist ja sunnitöölaagritest Sahhalini saarel.

Album jõudis muuseumisse 1974. aastal annetusena ning oli halvas seisukorras. 2017. aastal restaureeris selle Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Stella Kajak. Albumi lehekülgedelt avaneb vaade krahvi eluolule, teaduslikele katsetustele ja maailmarännakutele.

Pilt Bergi fotoalbumist: inimsööja, reisipilt Kaug-Idast

Pärand ja mälestus

Krahv Friedrich Georg Magnus Berg suri 22. märtsil 1938 Sangastes, elades 93-aastaseks. Tema panus Eesti põllumajandusse ja kultuuri on hindamatu ning elab edasi „Sangaste“ rukkis, lossiarhitektuuris ning teadustöös.

Krahvi sünniaastapäeval, 16. veebruaril avatav näitus annab võimaluse süveneda selle suure visionääri pärandisse. Olgu see austusavaldus mehele, kelle elutöö ja uuendused mõjutasid kogu regiooni põllumajandust ning kelle avatud meel ja uudishimu kandsid edasi Eesti maaelu arengut.

Pilt Bergi fotoalbumist: krahv Berg hobusel Janow

Tule avasta Sangaste krahvi pärandit ja imetle haruldast fotoalbumit!