Linahari
Puupiidega linahari (võibolla kanepihari). Esiküljel monogramm M. G. W. ja aastaarv 1867. Annetanud Adeele Rull Pärnumaalt Orajõe külanõukogust Kabli külast 1970. a.
Vanim ese muuseumis - linahari
Tagaküljel aastaarv 1796.
Annetanud 1987. a. Silver Ankre Viljandi rajoonist Leie kolhoosist, mille viimane pikaajaline omanik oli Jaak Toss. Enne Silver Ankre kätte jõudmist oli talu mitu korda omanikke vahetanud.
Kivipuurimismasin
Viljandimaalt Tuhalaane külast Nuutsaku talust. Annetanud Heino Vares 2005. a. Valmistanud Eesti insener, kes läks 1940. aastal välismaale. Selliseid puure olnud kokku kolm.
Seade kraavide ristlõikepindade arvutamiseks
onstrueerinud Endel Kalvin 1940. a., projekti nimetus "Kraavide ja muldkehade põiklõigete mõõtja"
Annetanud Tartu Maaparandusvalitsus 1976. a.
Patendist:
Nimetatu kujutab endast kiilukujulist karpi, mille pealmine pool on kaetud värvilise joonestikuga. Värvlilise joonestiku parempooleses otsas asub pikude püstrida. Karbi sees asub võllide "C" ja "D" külge otsapidi kinitatud ning samade võllide ümber rulli keeratud ja üle liikuva kestaga võllide "E", "G", "H" jooksev lint-tabel (v. t. joonis "Lõige A-A"). Numbrilindi liikumine toimub pilude rea alt läbi, mnii et igast pilust üks number paistab. Need numbrid näitavad: kõige ülemine pilu, kraavi või muldkeha nõlvust, alumine põhja laiust; - püstrida kuni alla põiklõikeid. Lindi liikuma panemine toimub hammasratastega varustatud võllide "C" ja "D" keeramisega nupu "K" külge kinnitatud hammasratta abil. kuna suurema osa lindi rulli keeramisega ühe võlli ümber, selle rulli ümbermõõt suureneb, ning seetõttu teiselt rullilt ei tule nii palju linti kui vajalik: et see läbi lint ei katkeks, on ette nähtud horisontaal suunas liikuv võll H, mis hoiab vedru L jõul lindi paraja pinge all.
Värvilise joonestiku vasakpoolses otsas all asub sisse- ja ävlja liikuv joonlaud M.
Nupu K poolne külg N-N on ära võetav.
Et lint paigal seisaks, ega liiga kergesti liikuma ei hakkaks, selleks on ette nähtud pidur P.
Patendi aine: Käesolevas leiutises on iseloomustav:
1. Tabeli (mis kujutab endast linti) ühendamine joonlauaga (jppnlauda kujutab joonisel "Päältvaade" näidatud vasakpoolne äär ja ühendajat värviline joonestik, samal joonisel).
2. Joonlaua "M" jonstrueerimine leiutise külge.
3. Lindi pinge reguleerija H konstrueerimine leiutise külge
4. Pidur P konstrueerimine leiutise külge
5. Leiutise kuju.
6. Lint-tabeli liikuma panemise mehhanism.
7. Lint-tabel.
9. Joonlauda ja tabelit ühendav värviline joonestik.
Leiutise objektiks on Kraavide ja muldkehade põiklõigete mõõtja, mille otstarbeks on muuta lihtsaks ja kiireks poolgraafiliselt: 1. kraavide ja muldkehade põiklõigete leidmist profiilidel;
2. Profiilidel esinevate erikihtide põiklõigete leidmist.
3. Kraavide ja muldkehade põiklõigete mõõtude leidmist pikkprofiilil.
Marjakombain
Abivahend marjade korjamisel. Valmistatud Teise maailmasõja aegsest Saksa sõjaväe konservikarbist ja Vacuum Oil Company Gargoyle B või BB mootoriõli karbist ajast enne Teist maailmasõda. Valmistatud ca 1963-1964 Tartus. Annetanud August Plaks Põlva rajoonist Ahja külanõukogust Metskülast Raudsepa talust 1975. a.
Karbiidlamp
Gaasitulelamp, milles valgusallikana tarvitatakse lambis eneses tarvitatavat atsetüleeni. Koosneb gaasitekitajast, milles asetsevad kaltsiumkarbiid ja vesi, ja tulepeaga gaasitorust. Valmistatud Teise maailmasõja aegse Saksa õhutõrjemürsu Flak 18/36 kestast.
Annetanud Johan Luts Paide rajoonist Püve talust endises Kirna vallas 1974. a.
Lõnga ketramine
Käärimine
Kanga kudumine
Kerilauad
Kaldvokk
Annetanud Marie Simmo Pärnu rajoonist Tori sovhoosist Kildema külast 1977. a.
Haspel
Tööriist lõnga poolilt vihti kerimiseks.Valmistanud Läänemaal Kirbla vallas Hälvati küla Sepa talu sulane August Ots 1938. a. Jõudnud Eesti Põllumajandusmuuseumi 1938. a.
Kangakeha