Indriku meenutused: Kodukahas Viljandimaal meil sööklaid ei olnud kuni nõukaaja lõpuni välja. Seal ei olnud see levinud. Jõesuust (Emajõe väljavoolu kohast) Viljandi servani on 35 km, seal oli Nõukaaja lõpus 5 suurt majandit, aga söögikoht oli vaid Gagarini Näidissovhoostehnikumil, sest seal ju õpilased. Kaupluste võrk oli aga korralik. Kusjuures Leies

2026. aastal on Carl Robert Jakobsoni 185. sünniaastapäev. Sel puhul on Kurgjal, Jakobsoni Talumuuseumis, ühe-eseme näitused, mis vahetuvad iga kolme nädala tagant ja kuhu oleme kogudest välja otsinud põnevad Jakobsoni või temaga seotud esemed.  Siinkohal tutvumiseks peenrahakott, mis käis ka Eesti mängul ja pani mängijad kukalt kratsima, et millega siis

MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumis on avatud üks tore ja veidi tragikoomiline toidunäitus „Kust tuli kaste ja kuhu kadus liha?!”, mis viib külastaja nõukogudeaegse sööklakultuuri, koduköökide ja kollektiivsete maitseharjumuste maailma. See näitus on kõigile, kes mäletavad kalapäeva, sööklakastet ja seda kummalist tunnet, et toit oli korraga nii igapäevane kui ka defitsiitne.

Tori hobuse loos on üks nimi, millest ei saa mööda vaadata. See nimi on Hetman. Kui rääkida Eestis aretatud tori hobuse kujunemisest, siis ei ole Hetman lihtsalt üks ajalooline täkk paljude teiste seas. Teda peetakse tori hobusetõu esiisaks – hobuseks, kelle mõju ulatus kaugele üle tema enda eluea ja kelle

170 aastat Tori Hobusekasvandust Selle aja jooksul on kasvandust ostetud ja müüdud, reorganiseeritud, avatud ja suletud.  Viimase 75 aasta jooksul on tema juurde liidetud sugutäkkude tall ja kunstliku seemenduse jaam, Tallinna Hipodroom. Ta on kui leplik ja rikas pruut, keda käest kätte antud. Eriti hoogsad ümberkorraldused on tehtud alates 1960-ndatest

Hobune on paljudele tuttav loom. Me tunneme ta ära laka, saba, kapjade ja hirnumise järgi. Aga kui hakata lähemalt uurima, selgub kiiresti, et hobuse juures on palju sellist, mida me igapäevaselt tähele ei pane. Miks on hobuse sabakarvad nii tugevad? Kuidas ta saab püsti uinuda? Mida näitab saba asend? Ja

Mees, kes kujundas tori hobuse saatust - Mihkel Ilmjärv (1891-1951) Mihkel Ilmjärv ei plaaninud nooruses saada hobusemeheks. Külakooliõpetaja poeg Võisiku vallast omandas 1913. aastal Riia vaimulikus seminaris köster-kooliõpetaja kutse. Tundus, et elu viib teda kiriku ja klassiruumi suunas. Kuid midagi tõmbas teda edasi. Paar aastat hiljem istus ta juba Tartu

Kas kujutad ette, et veel 150 aastat tagasi ei olnud naisel iseseisvalt õigust oma vara hallata ega oma elu üle otsustada? Ja kui ta seda siiski tegi, lõppes see pigem halvasti. Sellise üldpildi ärkamisaja naiste elust andis 17. aprillil Kurgjal peetud konverents „Haritud naised Jakobsoni varjus“.   Tõime ajalootolmu alt välja

Märtsis algab Tori Hobusekasvanduses selle aasta ratsavõistluste hooaeg. Tori karika takistussõidud toimuvad Eesti ühes suurimas ja modernsemas sisemaneežis, kuhu paljud on seni sattunud pigem kontsertide või suuremate sündmuste ajal. Võistluste ajal avaneb võimalus näha, milleks see hoone tegelikult rajati ja milline elu siin igapäevaselt käib. Takistussõidu võistlus toob areenile nii noored sportlased

Avame kevadel Ülenurmel MUHK / Eesti Põllumajandusmuuseumis uue näituse, mis räägib ühiskondlikust toitlustamisest ja toidust propaganda teenistuses aastatel 1950-1990.  Kes veel oleks parem selle perioodi toiduteemade esindajapersoon kui toonane üks tuntuim kokk, toidutehnoloog, paljude kokaraamatute autor ja tervisliku toidu propageerija Linda Petti!  Linda Petti (1918-2000), kokk ja toiduekspert, on meile